Puuduvate õpetajate asendamine võiks olla lahendatud vallaüleselt (10)

Arutusele on tulnud küsimus, kas Saaremaa vallas ei võiks koolist puuduvate õpetajate asendamine olla vallaülene, mitte vaid koolisiseselt lahendatav probleem.

KLASSIS: Kuressaare gümnaasiumi asendusõpetaja Anu Liik.
Maanus Masing



Kui õpetaja on sunnitud töölt puuduma, kasutatakse tema asendamiseks mõnda parasjagu vaba õpetajat, antakse õpilastele iseseisvaid töid või pakutakse õpetaja asendamise võimalust hoopis lastevanematele. Täiskohaga asendusõpetaja on tööl vaid Kuressaare gümnaasiumis, sel aastal lisandus veel 0,3 kohta.

Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro on välja käinud idee, et puuduvate õpetajate asendamine võiks olla lahendatud vallaüleselt. See tähendab asendusõpetajaid, kes saavad asendada koolis, kus seda parasjagu vaja, või siis võiks koostada sellise valmisolekuga inimeste andmebaasi. “See on üldisema arutelu koht uue vallavolikogu hariduskomisjonil, loodaval haridusosakonnal ja ka koolidirektorite ühendusel,” leiab Aro.

Saarte Hääl uuris olukorda mitmes maakonna koolis. Arusaadavatel põhjustel on asendamistega seotud mured suuremad just suuremate õpilaste arvuga koolides. Väiksemad maakoolid saavad sellised olukorrad lihtsamini lahendatud, kuid probleeme tuleb ka seal ette.

Oma jõududega

“Tundide asendamist on palju,” kinnitas Kuressaare gümnaasiumi õppetöö korraldaja Tiia Kuusk. 73 õpetajaga koolis on see ka loomulik. Kuuse sõnul moodustavad õpetajate töölt puudumised 16% puudumiste koguarvust.

KG-s on olemas 1,3 asendus­õpetaja kohta ning üldjuhul proovitakse ülejäänud asendamised lahendada oma kooli õpetajate baasil. “Lapsevanemaid asendajana üldjuhul kasutatud ei ole, asendavad ikka õpetajad, harva ka teised kooli töötajad,” rääkis Kuusk.

Saaremaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marek Scha­pel ütles, et SÜG-is on enamik õpetajate puudumisi seotud koolitustega või õpilastega kuskil käimisega. Sellistel puhkudel on olukord lihtsam, kuna asendamisi saab planeerida. Haigeks jäämisi tuleb ette vähe, aga kui nii juhtub, siis juba ikka pikemalt.

Schapeli sõnul kasutatakse keskastmes samas klassis õpetavate õpetajate vabu tunde. Õpilastele saab anda ka iseseisvat tööd. “Kui on klass, keda iseseisvale tööle ei saa jätta, siis on suvaline vaba tunni õpetaja klassi juures,” rääkis Schapel.

Algklassides püütakse eelkõige kasutada sama kooliastme õpetajaid. Kui neid ei jagu, siis kasutatakse teisi õpetajaid. “Algklasside puhul oleme praktiseerinud ka lapsevanemate tundi kutsumist,” tõdes Schapel. Seda põhjusel, et väiksemate õpilaste puhul on hea, kui keegi on nendega koos terve päeva ja laste järele vaadatakse ka vahetunnis.

Teiste koolide õpetajate kasutamist on vajadusel, kuid harva, praktiseeritud näiteks Kuressaare Vanalinna koolis. Õppealajuhataja Anne Pruul ütles, et tundide ümberkorraldamine on koolis üsna olulise tähtsusega ning eesmärk on viia tundide ärajätmine miinimumini.

Maakoolides, nagu ka linnas, proovitakse esmalt hakkama saada oma õpetajate toel. Salme põhikooli direktor Raivo Kallas ütles, et Salme koolis on taoliste juhtumite korral esimene reegel õpetajate asendamine kolleegide poolt. “Õpetajad ikka asendavad üksteist, kui saavad, pea kõigil tuleb ju ärakäimisi ning siis saab tunnid vastastikku tagasi teha,” selgitas ta.

Salmel on ka raamatukoguhoidja, kes saab vajadusel õpetaja asemel tundi anda. Kuna direktoril endal tunde pole, siis tuleb ka temal üsna tihti mõnda õpetajat asendada.

Tornimäe põhikooli juht Raili Nõgu ütles, et asendajat proovitakse leida ikkagi oma majast või siis tunde ümber korraldades. Viimases hädas on nad asendusõpetajana kasutanud mõnd usaldusväärset inimest. Vahel tuleb ka direktoril endal mõne klassi ette astuda, kuid see tähendab muidugi, et tema oma paberitöö tegemine nihkub uneajale.

Muhu põhikooli õppealajuhataja Ulvi Kipper tõdes, et igas koolis peaks olema asendus­õpetaja, keda saab vajadusel kasutada. Neil seda ei ole ja seega tuleb sarnaselt teiste maakoolidega oma jõududega hakkama saama.

Asendusõpetajate grupi olemasolu ei ole kaugeltki uus idee. Selline süsteem oli Eestis kuuldavasti toiminud ka enne II ilmasõda.

Palju küsimusi

Ajakirjanikuga vestelnud koolide esindajad tunnistasid, et asendusõpetajate süsteemi loomine oleks hea idee ja algatus, kuid üsna keerukas lahendada. Esimene küsimus on, kes võiksid need õpetajad olla? Samuti tuleks mõelda, kuidas nende tööd korraldada, kuidas tasustada ja mis tasemel see olema peaks.

SÜG-i direktor Viljar Aro arvas, et ehk võiksid seda tööd teha värskelt pensionile jäänud õpetajad või hoopiski need pedagoogid, kelle tunnikoormus on väike.

Viimane plaan ei ole uus, juba eelmisel aastal tuli sarnase ideega välja riigikogulane ja endine koolijuht Märt Sults, kes selle ka toonasele haridusministrile Jürgen Ligile välja pakkus. Tema tõi välja erinevuse õpetajate arvu ja ametikohtade vahel. Vaadates sama näitajat Saare maakonna üldhariduskoolides, näeme, et eelmisel õppeaastal oli õpetajaid 391 ja ametikohti 313.

Mitmeid võimalusi oleks Aro sõnul ka asendamise planeerimisel. Näiteks kas need asendajad oleksid pidevas valmisolekus kiirreageerijad või siis oleks olemas paindlik andmebaas. Jaotada saaks kasvõi kohe olemas olevad õpetajad, päevase etteteatamisega või hoopiski pikaajalisemaks asendamiseks.

Loomulikult on oluline ka tasustamise küsimus. Kas asendajale tuleks maksta ka ooteaja eest, kuna ta on alati n-ö käepärast võtta, või tasutaks talle ainult antud tundide eest?

Samamoodi on küsimus, mis tasemel peaks asendaja olema. Kas tegemist oleks rangelt mõnele õppeainele või -suunale keskendunud inimesega või on asendaja lihtsalt valvur klassiruumis, kus õpilased iseseisvat tööd teevad.

“Kas selliseid õpetajaid üldse leiduks?” tõstatas Viljar Aro peamise küsimuse.

Tiia Kuusk näeb selliste asendusõpetajate olemasolu vajalikkust just pikaajalisemate asendamiste korral.

Marek Schapel nentis, et selline süsteem oleks tervitatav, kuid õpetajatele oleks see keeruline töö.

“Ise ei tahaks muidugi olla nende inimeste nahas, kes peavad olema alalises valmisolekus ja sööstma sinna, kuhu vaja. Tundmata õpilasi ja teadmata, kuhu ollakse õppematerjaliga jõutud,” arutles ta.

Orissaare kooli juht Marjana Prii arvas, et pigem võiks asendusõpetaja olla koolis. “Ta ei pruugi vahemaa, liikluse ja aja planeerimiste tõttu võimeline olla operatiivselt tegutsema,” märkis Prii.
Raili Nõgu tõstatas sama­sugused küsimused kui tema SÜG-i kolleeg, kuid kinnitas, et mõte on kindlasti arutamist väärt. “Kindlasti teeb selline võimalus paljudele koolidele rõõmu ja lahendab nii mõnegi olukorra,” oli Nõgu kindel.


Poolhaigena kooli

Pole saladus, et õpetaja naljalt koju tõvevoodisse ei jää. Ühest küljest mõjub see muidugi halvasti nii õpetaja kui ka õpilaste tervisele, kuid teisalt teab iga õpetaja, kui raske on asendada ja kui halb on õppematerjaliga graafikust maha jääda.

Seda tunnistavad ka ajakirjanikuga vestelnud koolide esindajad, kuigi koolides on kokku lepitud, et haigena tööle ei tulda.

“Õpetaja tuleb pigem haigena kooli, kui puudub kergekäeliselt,” tõdes Muhu kooli õppealajuhataja Ulvi Kipper.

“Raske on asendada, kuid pigem ei taheta õppematerjaliga maha jääda,” arvas Marek Schapel põhjuse kohta, miks õpetaja poolhaigena ikkagi tööl käib. “Sama lugu on tegelikult ka õpilastega,” märkis ta, viidates, et ka õpilasi saadetakse lapsevanemate poolt tõbisena kooli.


KOMMENTAARID
Abivallavanem Helle Kahm: seda tuleks tõsiselt kaaluda

Saaremaa valla vastselt ametisse astunud hariduse valdkonna abivallavanem Helle Kahm nentis, et asendamiste teema on kahtlemata päevakorral. “Ehkki praegu on koolid need küsimused ise lahendanud, tasub seda asendusõpetajatega seotud ettepanekut Saaremaa valla ja koolivõrgu korrastamise kontekstis kindlasti tõsiselt kaaluda,” ütles ta.

Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu lisas abivallavanema seisukohta edastades, et asendusõpetajate brigaadi puhul tõusetuvad küsimused, kas Saaremaa vallas on õpetajaid, kes soovivad töötada üsnagi ettearvamatu töökoormusega, kuidas toimuks nende töö tasustamine ja mida teeksid nad n-ö ooteajal.

Print Friendly, PDF & Email