Jaak Haamer: seadus jahiga seotud droonimist ei reguleeri (10)

Keskkonnainspektsioon ei algatanud menetlust juhtumi suhtes, kus maaomanik arvas drooni kasutamise ebaseadusliku jahipidamise osaks, kuna seadus seda valdkonda ei reguleeri.

Küsimusega, kas droonide kasutamine jahipidamisel on eetiline, pöördus läinud nädalal inspektsiooni poole üks Saaremaa maaomanik, kelle sõnul peeti tema kinnistul, kus ta oli kohalikul jahiseltsil eelnevalt küttimise keelanud, jahti drooniga. Maaomanik oli enda kinnitusel drooni kasutamisest teatanud korduvalt ka keskkonnaametisse, kust vastati, et amet sellega ei tegele.

Inspektsioonile teatas maaomanik, et kohalik jahiselts tema märgukirjale ei reageerinud. Seetõttu palus ta selgitada, kas selline jahipidamine on seaduslik ning kui ei ole, siis algatada vajalik juurdlus või muud protseduurid, et sellist asja edaspidi ei toimuks ja süüdlased saaksid välja selgitatud ja karistatud. Nii keskkonnaametile kui keskkonnainspektsioonile esitas maaomanik droonist tehtud fotod ja videod.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juht Jaak Haamer ütles Saarte Häälele, et piltide ja info põhjal, mis kodanik saatis, ei ole vähemasti täna küll põhjust arvata, et tegemist oleks olnud kas ebaseadusliku jahipidamisega või keelatud vahendite kasutamisega jahipidamisel. “Keegi ei keela drooniga ulukit otsida, aga jahipidamiseks teda kokkuvõttes ikkagi kasutada ei saa,” nentis Haamer.

Büroo juht selgitas, et drooni kasutamine ei ole jahiseaduse mõistes reguleeritud, samuti pole seda keelatud vahendite hulgas.

Mis puudutab maaomaniku ja jahiseltsi lepingulisi suhteid, siis keskkonnainspektsioon sinna vahele astuma ei pea, sõnas Haamer ja lisas, et kui kokkulepet ei saavutata, tuleb pöörduda kohtusse.

Ka Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang (fotol) tõdes, et jahilooma ülesleidmine ei ole õiguslikult kuidagi reguleeritud ja ilmselt on seda ka keeruline teha. Ta kinnitas, et temale tuttavas jahimeeste ringis ei ole droonide kasutamise teema seni üles kerkinud. “Vaevalt et droonidega tulistama hakatakse, aga et põlluharijad oma põlde saavad kontrollida loomakahjustuste suhtes, see on kindlasti võimalik,” sõnas Tang, lisades, et tehnilised võimalused on Saaremaal olemas näiteks Kõljala ühistul, kuid reaalse kasutuseni pole veel jõutud.

“See pole niisama lihtne, õhtu on ikka pime ja kaamerad peaksid olema väga hea resolutsiooniga, et loomad üles leida. Esmapilgul tundub kõik ehk hea ja lihtne, aga on palju pisiasju, mis rakendust väga kergesti kasutatavaks ei tee. Aga küll see kõik kunagi tuleb,” rääkis Tang.

“Valdkond areneb väga kiiresti ja küll need asjad ka peagi päevakorrale tulevad,” nentis seltsi esimees ja möönis, et droonidest võib ulukite leidmisel ilmselt abi olla, aga ta ei tea, et keegi seni drooni selleks kasutanud oleks.

Print Friendly, PDF & Email