Kolm aastakümmet Saaremaa muuseumi juhtinud Endel Püüa soovib, et tema mantlipärija oleks kompetentne, inimlik ja empaatiavõimeline.
JUHT JA AJALOOLANE: Lisaks panusele Kuressaare kindluse kordategemisel on Endel Püüa aastatepikkuse huvi objektiks olnud Saaremaa raudtee, omavalitsuse ja fotograafia ajalugu.
Irina Mägi
Selline oli direktori kohalt koondatud ja oktoobrist sihtasutuse juhatuse liikme kohuseid täitva Püüa sõnum eile muuseumis koosolekut pidanud sihtasutuse nõukogu liikmetele. Ta lisas, et oluline on, et ükskord saab teadmatus ja ebamäärane aeg lõpuks otsa.
Omaenda plaanide kohta ei osanud kokku nelikümmend aastat muuseumis töötanud Püüa eile veel midagi kindlat öelda. “Oleneb, mida pakutakse. Mõne aasta oleks veel kusagil palgatööl. Aga ega ma midagi muud peale muuseumitöö oska.”
Neljapäeval käis sihtasutuse juhi konkursile avalduse esitanud kuuest kandidaadist nõukogu liikmetega vestlemas neli. Saarte Hääle andmeil oli eilseks sõelale jäänud kaks. Tulevane muuseumi juht on lubatud teatavaks teha esmaspäeval.
Konkursil kandideeriv muinsuskaitseinspektor Rita Peirumaa ütles, et valdkond ei ole talle võõras ja ta on mitmete teiste muuseumidega varem ühiseid töid teinud. Tema sõnul on Saaremaa muuseumi viimaste aastate tegevus olnud suunatud sellele, et kindlus saaks väljast korda, ja see on ka filigraanselt tehtud.
“Nüüd on aeg minna sisse ja see ahhaa-efekt ka sisse tuua. On asju, mida saaks jõulisemalt edasi arendada, sest muuseum peab olema rohkem nähtav,” sõnas ta, lisades, et samas on oluline ka teadustöö, mis Saaremaa muuseumis on seni väga tubli olnud. “Seda tuleb jätkata. See on oluline. Ma usun, et meelelahutuslikku poolt saab väga kvaliteetselt korraldada, aga sealjuures ei tohi unustada teadust,” kinnitas Peirumaa.
Veiko Viil ütles, et väljastpoolt tulijana ei ole kindlasti vaja hakata n-ö rapsima. “Tuleb mõista asutuse tuuma ja kultuuri ning sellesse oma osa panna. Seni tehtud töö on iseenesest suurepärane, Endel Püüa on sinna panustanud kogu oma töise karjääri,” sõnas ta tunnustavalt.
Oma võimalike plaanide kohta ütles ta, et muuseumi missioon on rahvusvaheliselt paika pandud, see on sõnastatud ka muuseumi arengukavas ja sellest raamist välja minna ei saa. “Minu roll on püüda seda missiooni võimalikult hästi täita,” nentis Viil.
Komisjonile pakkus ta välja neli perspektiivi: organisatsiooni õppimine ja areng, asutuses toimuvate protsesside juhtimine, töö külastajate ja uurijatega ning lõpuks omanike huvide täitmine. Viil märkis, et riik eeldab, et ühtmoodi kvaliteetne oleks nii töö museaalidega kui ka asutuse finantsplaani täitmine. Ja et Saaremaa vallal on muuseumi suhtes samuti omad ootused.
Aare Martinson nentis, et kandideerima julgustas teda asjaolu, et valdkond teda huvitab – loodus, kunst ja kultuur on talle kogu aeg hingelähedased olnud. “Eelmistest töökohtadest saadud juhtimiskogemus peaks seda toetama, eelarve täitmisega peaks samuti hakkama saama,” sõnas ta.
Tulevikust kõneldes märkis Martinson, et muuseum on ju iseenesest heal järjel olnud ja Saaremaa visiitkaart tänagi, mis ei tähenda, et midagi paremaks ei saaks muuta. “Mulle tundub, et ekspositsioonid vajaksid värskendamist ja julgemalt tuleks juurde tuua virtualiseerimist. Kui minna Viljandi või Rakvere muuseumi kodulehele, siis seal saab minna virtuaalsele muuseumikäigule. Või kui palju on tehtud Eesti Rahva Muuseumis – meil tasuks samuti seda juurde tuua. Ja loodusosakond tahaks samuti värskendamist,” rääkis ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju ehk siis ajalooliste esemetega moodsat näitusesaali (ERM) ja muuseumi suurima eksponaadi (Kuressaare Piiskopilinnus) sees asuvat muuseumi. Oma olemuselt on need kaks täiesti erinevat asja. Üks hoone on teadlikult pojekteeritud näitusesaaliks, teises on 700 aastat vana ehitise sisse sobitatud mingi hulk eksponaate. Ja see on siiani suht hästi välja tulnud. Ja uued tulijad võiks seda ajaloolist aurat ja salapära säilitada. Muuseum ei pea olema teater, kino, kontserdisaal. Need on eraldi asutused.
Annaks Jumal uuele juhile nii palju mõistust, et Piiskoplinnusest ei tehtaks Disneylandi. Säiltage palun väärikus!
Kui meie ministeeriumid ka sellest aru saaks….
Ei saa aru. Direktor koondati ja nûûd otsivad uut.
kuidas sa aru ei saa, kui kellestki tahetakse lahti saada, tehaksegi koondamine
Koondamine tehakse ka siis, kui juht tahab lahkuda koondamistasudega ja jääda hiljem süsteemi kellegi muuna tööle.
Sõna “Koondamine” tähendab et kaotatakse töökoht ja seda pidav isik jääb tööst ilma, sellest tulenevalt ka toetus! Aga millega on siin tegu?? Kas see pole korruptsioon, või kuidas seda nimetada?
Käisin möödunud reedel Kuressare Linnuses ehk Saaremaa Muusueumis.
Olin seal ligi neli tundi tutvumaks põhjalikult Saaremaa looga.
Põnev oli.
Kuid mõningad asjad häirisid väga. Me elame juba ammu-ammu uues riigis ehk siis Taasissesesivunud Eestis.
Mind lausa häiris, et miks on ekspositsioonis veel tutvustussõnadeks “kodanlikus Eestis” ja Eesti vabariigi esimest perioodi haluvustava sisuga tekstid ja punaeesti ehk vene okupatsiooniaja ülistamine.
Ehk teisisõnu, millega on tegelenud muuseumirahvas, et ta pole uusi tekste koostada saanud elik suutnud.
Samamoodi on naljaks, et kui Kuressares käib nii palju välisturiste,siis miks on kogu ekspositsioon ainult eesti ja vene keeles.Kummastav on ka see, et nn. muuseumitädid ei oska ei inglise,ei soome keelt.Üks imeliku olekuga muusumivalvur (meesterahvas) käis mul kogu aeg järel.Ise omamoodi mõmisedes.Päris kõhe hakkas.
Ka ei ole muuseumis töötamine ammu enam toolil istumine ja teatamine “ma ei tea ,meil ei ole teadurit ka täna majas” vaid, kui vaja, muuseumitöötaja aktiivne suhtlus külastaja ehk kliendiga.
Seda viimati nimetatud praegu Saaremaa Muuseumis ei ole.
Sain nüüd ajalehest Saarte Hääl endalegi üllatuseks ja lausa rõõmuks teada , et lõpuks ometi ehk hakkavad ka Saaremaa Muuseumis asjad n.ö. liikuma.
Edu ja pealehakkamist uuele directorile.
Nii tore rõõmusõnum tuli vahepeal!
Saaremaa Muuseum saabki uue directori- Rita Pernumaa !
Edu ja õnne talle!!