Luba ei tohi pikendada! (12)

Katrin Pihlas

“Kas otsustajate möödalaskmised tuleb kinni maksta kohalike inimeste elukvaliteedi arvelt?” küsib MTÜ Sauvere Arendusseltsi tegevjuht Katrin Pihlas seltsi nimel Saaremaa vallavalitsusele ja Keskkonnaametile saadetud pöördumises. Selts teatas, et elanikud ei nõustu Ooremaa kruusakarjääri kaevandamisloa pikendamisega 15 aastaks.

Kuna MTÜ Sauvere Arendusselts on loodud kohaliku elukeskkonna ja kogukonna säilitamiseks ja arendamiseks, siis loeme ka meie ennast lisaks AS-ile Level ja OÜ-le Agnus Grupp Ooremaa IV kruusakarjääri kaevandusloa muutmise protsessi menetlusosaliseks.

Seega palume, et nii kohalik omavalitsus kui ka keskkonnaamet võtaksid oma seisukoha kujundamisel maardla tegevuse pikendamise taotluse osas arvesse ka meie seisukohta.

Vastuväiteid ei arvestatud

Ooremaa IV kruusamaardlas alustati tegevust 2009. aastal kümneks aastaks väljaantud loa alusel, mis lõpeb 2019. aasta 6. aprillil. Juba toona esitasid naaberkinnistute omanikud selle kruusakarjääri rajamise vastu oma seisukohad ja vastuväited, millega aga ei arvestatud.

Majapidamised ja elujõuline Nõmpa küla, kuhu on tänased Ooremaa karjäärid rajatud, on aga asunud siin juba ajalooliselt ja enne karjääride teket! Ooremaa IV kruusakarjääri vahetus läheduses asuvad Pitka-Sandri ja Peetri hoonestatud kinnistu. Peetri kinnistul tegutseb Peetri puhketalu, kus juba 2006. aasta juunist pakutakse turismi-, puhke- ja majutusteenuseid. Sellega teenivad talu püsielanikud endale elatist. Samas on tänased kohalikud turismiettevõtjad ka kogu Saaremaa mainekujundajad. Nende tegevusest sõltub, kuidas hinnatakse ja nähakse Eestit ka väljastpoolt.

Toome siinkohal ära Ooremaa IV karjääri kaevandustegevusega seotud olulised tähelepanekud ja rikkumised.

Kaevandaja senine tegevus näitab planeeritud ja sihilikku kavatsust mitte kaevandada etteantud ajas lubatud mahtusid. Maardla avamisest peale on seda pigem kasutatud suletud Ooremaa karjäärist kaevandatud ja purustatud killustiku laoplatsina. Maardla rajamise taotluses toodi kaevandatava ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kogumahuks 224 500 m3, taotletava maavara kaevandamise keskmise aastamäärana oli aga kirjas 30 000 m3. Keskkonnaameti andmetest nähtub aga, et tänavu 30. juuni seisuga on kaheksa aasta jooksul välja kaevandatud üksnes 48 873 m3. See on kõigest 21,77%! Kui kaevandaja põhjendab olukorda sellega, et toote järele puudub nõudlus, siis miks see karjäär üldse avati?

Karjääri loa taotluses on arendaja kirjeldanud kaevandamistegevust kahes etapis: esialgu veepealne ning seejärel veealune varu. Täna maardla alal avanev pilt näitab aga, et tegutsetud on täiesti kaootiliselt ja kogu maa-ala on “ära augustatud”. Mingit reeglipärast tegevust veepealse ja veealuse varu kaevandamisel ei ole.

Arendaja on lubanud pealesõitu ja väljavedu korraldada karjäärist Leveli teele kinnistu põhjapoolsest idanurgast, et vähendada materjali väljavedamisega tekkivat keskkonnamõju lähedal asuvatele elamutele. Tegelikult liigutakse karjääriala vahet otse Peetri kinnistu sissesõidu vastast.

Tolmu ja müra kumuleerumise arvutustes pole arvestatud transportdiga Mustjala maanteelt Leveli teele ega Ooremaa maardlate vahelise liikumisega. Kaevandamisperioodil liiguvad karjääride vahel aktiivselt nii kallurautod kui ka ekskavaatorid. Sõidetakse mööda kruusakattega Leveli teed ja kuna seal pole kiirust piiravat märki, kihutavad tühjad kallurautod täiskiirusel kolisedes sihtpunktini välja. Vaatamata kohalike elanike korduvatele palvetele läbi vallavalitsuse, tehakse tolmutõrjet kõigest kord aastas. Müratase tuleks samuti üle mõõta. Kuna ümbruskonnas on tehtud palju lageraiet, levib karjääridest kostuv müra isegi Kandla külla.

Mäeeraldist läbiv 0,38 kV elektriõhuliin on seletuskirja järgi kavas teisaldada, seda ei ole aga tehtud. Kaevandatakse otse liinipostide juurest.

Terror kohalike kallal

Loa taotluse kirjelduses on arendaja kirjutanud kavatsusest rajada ala äärmises lõunaosas väike veekogu. Leiame, et tegevust lõpetava karjääri kohta peaks arendajal olema konkreetne rekultiveerimise projekt, kus on täpselt ära toodud metsastatav ja veekogu alla jääv ala.

Uurimata on jäetud võimalik keskkonnamõju kaevandusest 20 m idas ja 50 m lõunas asuvale Nõmpa karstialale kui looduslikule geoloogilisele objektile.

Toetudes eksperthinnangus tehtud analüüsile mäeeraldist ümbritsevate kinnistute osas, on arendaja kirjutanud kinnistute hindade tõusust pärast kaevandamise lõpetamist ja maastiku korrastamist. Nendesamade kinnistute omanikud on pidanud elama kannatades ja teadmisega, et kümme aastat on nende kinnistud praktiliselt väärtusetud. Kaevandusloa pikendamisega petetakse nende lootust, et lubatud ajaks nende kinnisvara hind normaliseerub. Kas kujutate ette, mis tunne on elada 25 aastat töötava karjääri kõrval?

Kuna Ooremaa II ja III kruusakarjäär tegutsevad kaevandamisloa alusel vastavalt 2022. aasta märtsini ja 2023. aasta jaanuarini, pole mõeldav, et Ooremaa IV karjäär võiks tegutseda 2034. aastani. Soovime, et parimal juhul lõpetaksid kõik karjäärid tegevuse ühel ajal.

Kõike eeltoodut arvesse võttes palume keskkonnaametil kaaluda, kas peab loa taotleja soovi igal juhul ja ilmtingimata maksimaalses ulatuses rahuldama. Jääb mõistmatuks, et kui maardla põhitegevusajaks oli lubatud 10 aastat, siis kuidas saab lisategevus olla sellest pikem, 15 aastat? Sellist olukorda võib vabalt pidada terroriks maal elavate inimeste kallal!

Kohalikel inimestel on põhjendatud küsimus: kui Ooremaa II ja III karjäär juba töötasid, mis oli üldse Ooremaa IV karjääri avamise mõte ja vajadus? Kas arendaja on selle maardla vajalikkust piisavalt tõendanud? Kes on sellise otsuse eest vastutav? Kas otsustajate möödalaskmised tuleb kinni maksta kohalike inimeste elukvaliteedi arvelt?