Saaremaa noortekorvpall kogub tuult tiibadesse

Viimastel aegadel arengus kiratsema jäänud Saaremaa korvpall on saamas uut hingamist. Kahe aastaga on Saaremaa spordikooli ja MTÜ Saaremaa Korvpall koostöös suudetud tuua nelja loodud väiksemate laste treening­gruppi harjutama 50 huvilist.

TRENN: Treener Siim Hiie seletab poistele järjekordset harjutust.
Maanus Masing



Spordikoolis tegutseb korvpallitreener Siim Hiie juhendamisel kolm gruppi ja lisaks toimetab ta ühega Kärlal. Treeningprotsessi on kaasatud 8–12-aastased lapsed. Eelmisel aastal korraldati koostöös MTÜ-ga Saaremaa Korvpall ala tutvustav suvelaager, kuhu tuli üle 50 lapse, kellest hakkas trennis käima 28. Enn Laanemäel on üks grupp ja tema käe all harjutavad vanemad lapsed.

“Korvpall on jäänud viimasel kümnendil jalg- ja võrkpallist arengus maha,” tunnistas Riivo Allik MTÜ-st Saaremaa Korvpall, lisades, et seda näitab maakonna ja Eesti meistrivõistlustel osalemine. “Meil on tekkinud kümneaastane lünk ja nüüd on vaja see tegemata töö ära teha. Me liigume selles suunas, et korvpall kestma jääks. Kui veel aasta tagasi ei olnud väikestele ühtegi gruppi, siis nüüd on töö käimas.”

Tema kolleeg Raigo Sooär lisas, et huvi korvpallivõistlustel osalemise vastu on viimasel ajal tõesti leige, maakonnas pole mängijaid meeskondadesse võtta ja noori ei ole peale tulnud. Esiliigas tahaks BC Hundid noori kaasata, aga kahjuks ei leia. “Isegi 20 pluss ei taha enam mängida ning kes jätab hooaja vahele, kes tahab tegeleda millegi muuga,” kurtis ta. “Seepärast ongi kõige tähtsam väikeste lastega pihta hakata, sest need korvpallurid, kes meil praegu esi- või teises liigas mängivad, ei ole just kõige paremate oskustega, sest nooruses jäi neil vajalik põhi ladumata.”

Siim Hiie tõdes, et lastel on huvi korvpalli vastu olemas, kuid nad ei ole varem seda ala enda jaoks üles leidnud, kuna alatihti suunavad õpetajad oma õpilased eeskätt jalgpalli, kuna see on kõige lihtsam. “Siin on vaja koostööd teha,” märkis ta, lisades, et spordikooli poolt on loodud suurepärased treeningutingimused ja soetatud vajalik inventar. “Raivo Uusil ja Lääne-Saare vallal oli huvi teha treeninggrupp ka Kärlale ja kohe oli saalis ports lapsi mängimas. Huvi tekitamiseks oleme korraldanud ka lastelaagreid ja käinud koolitundides korvpallist rääkimas. Kui sa 1.–2. klassi last trenni ei kutsu, siis valib ta mõne muu ala ja hiljem ta ei vaheta enam oma trenni. Kui 5.–6. klassis otsima hakata, pole aga enam kedagi võtta.”

Võite veel ei nõuta

Siim Hiie sõnul on treeningutega hea alustada just 1.–2. klassis. Algul antakse lastele korvpallist ettekujutus ja õpetatakse selgeks mängu algtõed. Valikut trenni tulijate osas tehtud ei ole, kõik soovijad ja huvilised on vastu võetud. Mängima on tulnud lapsed, kellel on endal huvi, aga suur roll on ka lapsevanematel, kes ise korvpalli mängivad.

“Tahame nende arenguks võimalikult paremad võimalused leida,” rääkis Siim Hiie. “Kunagi ei tea, millal neil areng toimub, ja seepärast ei hakka me ka lapsi valima. Ei saa veel öelda, et keegi on andekas. Anname võimaluse kõigile trenni teha, sest praegu on peamine hoida nad ala juures ja tekitada huvi.”

Eesti korvpallis hakatakse võistlema U14- ja U24-vanuse­klassi miniliigas. Enne seda korraldatakse klubide vahel sõpruskohtumisi ja muid turniire. Kuna spordikooli nooremates gruppides harjutavad kuni 12-aastased lapsed, siis meistrivõistlustel veel mängida ei saa. “Eestikaid nii noortele ei ole ja see on ka õige,” märkis Raigo Sooär.

Hästi on käima läinud koostöö Orissaarega, omavahel on korraldatud sõprusmänge. “Andre Kuntseli 2006. aasta grupp on juba neli aastat trenni teinud. Kui me algul kaotasime neile 50 punktiga, siis tänavu vaid 4-ga. Tulemus pole selles vanuses küll oluline, aga lastele on see jälle tähtis. Püüame võimalikult palju koostööd teha, et panna tulevikus kokku võistkond parematest mängijatest ja osaleda mõnes noorte Euroopa liigas,” rääkis Siim Hiie.

Esimesel Eesti korvpalliliidu korraldatud Makroliiga etapil Pärnus suutis Saaremaa Spordikool / Kalev Cramo alistada kõik kolm vastast keskmiselt 15 punktiga. Võistkonnas mängisid Axel Pärnoja, Kaspar Esko, Kaur Kristjan Mäemets, Karl Peeter Kilumets, Ragnar Tisler, Sebastian Mets, Ragnar Reinaru, Robert Kaljo, Robin Pruunlep, Robin Maranik, Kevin Laanekivi, Georg Kuusik, Ott Palm ja treener Siim Hiie.

Kalev/Cramolt väljund

Spordikooli üks partnereid on Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo, kelle ühele juhile Toomas Linamäele läheb siin toimuv väga korda. Koostöö ei ole rahaline, pigem annab see väljundi meie tublimatele noortele. Siim Hiie sõnul on BC Kalev/Cramol suurem süsteem ja kui saarlased on sinna kaasatud, siis on see meile suureks plussiks.

“Kui treeninggrupis on üks poistest teistest niipalju parem, et vajab paremat taset, siis saab ta võimaluse tugevamasse võistkonda mängima minna ja seal oma oskustes edasi areneda,” selgitas treener, lisades, et ega alati pea kasvama tippsportlaseks, vaid võib saada ka alale kaasaaitajaks või muuks funktsionääriks.

BC Kalev/Cramo turundusjuht Sander-Mel Mellikov ütles, et Eesti esindusklubina on neil au olla osa Saaremaa korvpallist ja noorte korvpallurite käekäigust. “Lisaks headele treeneritele on laste jaoks tähtsad iidolid ja kuuluvustunne, mida see koostöö noortele saare palluritele loodetavasti ka annab. Klubina olema igal aastal saanud Saaremaa korvpallisõpradelt väga sooja vastuvõtu, mis näitab, et saarlastele läheb meie tegevus igati korda,” lausus ta.

Riivo Allik märkis, et kui aasta tagasi oli seis laste osas null ja nüüd 50, siis pole kurtmiseks põhjust. Ta tõdes, et mingil hetkel võib Siim Hiie võimekusest väheks jääda. Praegu suuri ettevaatavaid plaane teha ei saa ja edasi minnakse sammhaaval.

“Kui juba viie aasta pärast kusagilt midagi ei tule ja tulemusi ei ole, siis oleme kadunud,” lausus ta. “Aga usun, et oleme suutnud koostöös Saaremaa spordikooliga luua jätkusuutlikud ja toimivad treeninggrupid. Aastaga oleme oma esimese eesmärgi täitnud ja grupid on lapsi täis.”

 

Print Friendly, PDF & Email