Hirm motiveerib seaduskuulekam olema (5)

Rainer Amur

“Kui alkoholismi käes vaevleval inimesel ei ole tavaliselt mitte mingit motivatsiooni oma probleemiga tegeleda, siis kriminaalmenetlus ja vangistuse ähvardus võivad motivatsiooni tekitada,” kirjutab Saaremaa prokurör Rainer Amur.

On laupäevane hommik, kell on 10. Kui alevikus on muidu täiesti vaikne, siis just avatud toidupoe ukse taga kihab elu.

Pisike parkla on täis, jalgrattad on ukse taga reas ning jutukõmin kostab sisseastujale kõrvu. Ninasõõrmetesse tungib alkoholist ja higihaisust läbi imbunud õhk. Võtan värske piimapaki ja lähen kassasse.

Tundub uskumatu, aga väikeses alevikupoes on kell 10 hommikul kassas järjekorras nii palju inimesi, kokku lausa kaheksa. Pole selles poes kunagi varem nii palju inimesi näinud. Aga ma pole seal ka varem kell 10 käinud. Olen selles järjekorras nagu võõrkeha, sest minul on korvis piim – aga kõigil teistel õlu, viin või džinn.

Arvatust levinum haigus

Sisuliselt vaatasin sel hommikul otsa statistikale, mida ma igapäevaselt oma prokuröritöös näen. Alkoholism on haigus, mis on levinum, kui arvame.

Tänavu 1. novembrist jõustunud karistusseadustiku muu­datused, mis puudutavad joobes juhtimiste karistuste karmistamist, on osa võitlusest alkoholismiga. Kui peamiselt räägitakse antud seadusemuudatuste valguses ainult sellest, et kõik korduvalt joobes juhid peavad vangi minema, siis tegelikult on muudatused laiemad ning sealt leiab ka uusi vangistusväliseid mõjutusviise.

Alkoholismi käes vaevlev inimene vajab toetust, järelevalvet ja suunamist. Selleks, et juristiharidusega prokurörid oskaks aga õigeid küsimusi esitada, tuleb alates 1. novembrist tellida joobes juhtimisega korduvalt vahele jäänutele kriminaalhooldaja ettekanne. Kriminaalhooldaja selgitab välja probleemide ulatuse, et lahendus lähtuks just sellest inimesest. See on minu meelest kõige positiivsem muutus riigi suhtumises alkoholiprobleemiga inimestesse ja ma näen selles head lahendust joobes juhtimiste vähendamiseks.

Süüdimõistmisel oli ka siiani võimalik määrata käitumiskontroll, mis tähendab, et vangistuse asemel suunatakse süüdimõistetu kriminaalhooldaja juurde. Kui inimesel on väga tõsine alkoholiprobleem ja ta ei ole suuteline ise sellest välja tulema, siis värske seadusemuudatuse valguses saab ta senise kolme aasta asemel kuni viieks aastaks abiks kriminaalhooldaja, kes teda kontrollib ja suunab.

Ka elektroonilise valve maksimaalne tähtaeg pikeneb poolelt aastalt aastani. Eesmärk on uue rutiini loomine – jalavõruga peab iga päev olema kindlal ajal konkreetses kohas. Tundub ahistav, aga ikkagi parem kui veeta aega vanglamüüride vahel.

Üks uus meede on alkoholitarvitamise elektrooniline kontroll. See tähendab, et inimese koju paigaldatakse kaameraga alkomeeter, kuhu tuleb iga konkreetse perioodi tagant puhuda, et tõendada oma kainust. Andmed saadab masin kriminaalhooldajale. Kui autosse paigaldatud alkolukk takistab konkreetselt purjus peaga rooli istumist, siis kodune alkomeeter aitab muuta inimese harjumusi pikema aja vältel. Sellise seadme kasutamine on seotud konkreetse tähtajaga, mis võib maksimaalselt ulatuda viie aastani.

Kui alkoholismi käes vaevleval inimesel ei ole tavaliselt mitte mingit motivatsiooni oma probleemiga tegeleda, siis kriminaalmenetlus ja vangistuse ähvardus võivad motivatsiooni tekitada. Kõik muutused seaduses toetuvadki sellele hirmule, sest kui inimene ei täida käitumiskontrolli nõudeid, nagu kriminaalhooldus, elektrooniline valve ja elektrooniline kontroll, ootab teda igal juhul vangla.

Autojuhtimine kui inimõigus

Olen oma tööga seoses 12 aastat kokku puutunud joobes juhtidega. Peamiselt huvitab neid see, et juhtimisõigus alles jääks. Juhtimisõigusest on saanud nende jaoks inimõigus, kuid nad ei taju, et tegelikult kaasneb sellega kohustus tagada kõigi liiklejate ohutus. Juhtimisõiguse kaotamisel on käitumisele tugev mõju. Seadusemuudatustega on need võimalused laienenud – korduvatelt rikkujatelt juhtimisõiguse äravõtmine muutus kohustuslikuks ja esmakordsetelt tabatult saab juhtimisõiguse ära võtta varasema ühe kuu asemel alates kolmest kuust.

Lisaks karistuste karmistamisele on seadusemuudatusega laiendatud võimalusi ka rikkujaid aidata ja suunata. Meie kõik peame aga rohkem märkama enda ümber inimesi, kellel on probleem, ja sekkuma enne, kui on liiga hilja. Riik ei saa meie eest probleeme lahendada, see on meie endi kätes.

Ma loodan, et ühel ilusal päeval, kui ma hommikul kell 10 lähen kohalikku poodi, on kassajärjekorras kõigil korvis piimapakk, mitte viinapudel.


KOMMENTAAR

Rainer Antsaar
Kuressaare politseijaoskonna juht

Kõikide karistuste määramise puhul arvestatakse ikkagi konkreetset juhtumit ja isikut, mistõttu ei ole politsei üldine hinnang seadusemuudatuse kohta ühelgi juhul pädev. Joobes juhtimise ennetamise meetmete kompleksis on sellel seadusemuudatusel kindlasti oma mõju.

Print Friendly, PDF & Email