Galja oma ametist: juuksur on kui skulptor (3)

Kuressaare päevakeskuses eakatele soenguid tegev Galina Kaarits ehk Galja on juuksurina töötanud ühtekokku pool sajandit ega ole oma sõnul veel sugugi tüdinud.

PÜSIKLIENT: Juuksuritoolis istuv Velda Saabas, endine Kuressaare päevakeskuse kokk, on Galina klient olnud juba pool sajandit.
MAANUS MASING


Tänavu detsembris on Galjal kaks ümmargust tähtpäeva: 1. detsembril täpselt 50 aastat tagasi alustas ta tööd juuksurina, 26. detsembril on tal aga 70. sünnipäev.

“Juuksuriamet on mu kutsumus,” kinnitab hakkaja ja rõõmsameelne Galja. “See ilus amet on mu elutöö, mida teen nii kaua, kui vähegi jaksan.”

Galjale meeldib oma ameti juures eelkõige selle loomingulisus. “Juuksur on nagu skulptor või kunstnik – ilu looja,” märgib ta.

Ilu looja ei tohi aga oma tööd teha ülejala või lohakalt. “Kliendile tuleb soengut teha sama hoolikalt kui iseendale,” leiab Galja. “Pead töösse panema oma hinge!”

Kuressaare päevakeskuse külastaja, endine personalitöötaja Lilli Maripuu, kes praegu juba pensionil, usaldab soengutegemisel üksnes Galina meistrikätt. “Galja teab täpselt, mida mu juustega teha,” põhjendab ta.

Pensionile Galja ei kipu – kodus hakkaks ju igav. “Ma pole mitte eluilmas mõelnud, et ei taha tööle tulla,” ütleb Galina. “Mulle meeldib inimestega suhelda, see annab mulle nii palju energiat.”

Ja tõepoolest – Galja on “keskmisest eestlasest” märgatavalt energilisem ja temperamentsem. “Põhjus on ilmselt selles, et minus voolab nii eesti kui ka vene verd,” märgib naine. “Mu isa oli venelane.”

Õppis Riias

Tollases Kingissepa linnas 1947. aastal sündinud Galja lõpetas 10-klassilise vene kooli ja seejärel õhtukeskkooli. Kuna Galjale meeldisid väga lapsed, läks ta 18-aastasena tööle lasteaeda. Sinna jäi ta siiski vaid lühikeseks ajaks. “Kasvatajaamet ei olnud siiski mu kutsumus,” tähendab Galja.

1967. aasta 1. detsembril sai Galinast juuksuriõpilane Saare teeninduskombinaadis. Aasta hiljem oli ta juba kutseline naistejuuksur. 1971. aastal sai õpihimuline noor naine kõrgema, II klassi juuksurikvalifikatsiooni. Viis aastat hiljem suunati Galja õppima Riiga juuksur-modelleerijaks.

Üle suure Nõukogude Liidu võeti sinna õppima 68 juuksurit. “Venelased, usbekid, tadžikid, kirgiisid,” nimetab Galja vaid mõne üksiku rahvuse esindaja sellest kirevast seltskonnast. “Eestist olime vaid meie kaks – mina ja Paide juuksur Riina Orumaa.” Kooli tase oli kõva ja õpetajaiks oma ala meistrid. Tollast ääretult poppi sassoonlõikust õppis saarlane Jugoslaavia meisterjuuksurilt.

Töö annab energiat

Kodusaarele naasnud, sai Galjast Saaremaa hinnatumaid juuksureid, kes koolitas kolleege, osales konkurssidel ja pälvis seal kõrgeid kohti. Kuna hea juuksur käib ajaga kaasas, on Galja end oma juuksur-modelleerija ametis pidevalt täiendanud. “Kõige uuega peab kursis olema,” leiab ta.

Kuressaare päevakeskuses avas Galja väikese juuksuritöökoja 2009. aastal. Lisaks oma salongis tegutsemisele käib ta sageli väljakutsetel, eakatel ja puudega inimestel nii nende oma kodus kui ka hooldekodudes juukseid lõikamas.

Kas päevad läbi püstijalu toimetamine ja soengute tegemisel kemikaalide kasutamine tervise peale ei hakka? “Minule pole see küll halvasti mõjunud!” kinnitab energiast pakatav Galja. “Ju siis on jumal mulle tugeva tervise andnud. Võin töötada hommikust õhtuni ega tunne kunagi, et oleksin väsinud.”


TEISED TEMAST

Lilli Maripuu,
sõbranna, klient ja endine kolleeg:

Galja on juuksuriks lausa sündinud. Ta on mõistev, heatahtlik, suurepärane suhtleja, avara silmaringiga inimene. Galjale meeldib ilu looduses ja inimestes. Ta on erakordse ilumeele ja kuldsete kätega, põhjaliku pühendumusega inimene. Tema toolil istudes on kõigil hea ja lõbus. Sealt tõustes tunneme end ilusa, särava ja väärikana.

Galja käib Laurentiuse kirikus ja talitab kui tõeline kristlane. Ta ei põlga puudega inimesi ega tõrjutuid, elu hammasrataste vahele jäänud inimesi. Igaühe jaoks leidub tal lahke pilk, hea sõna ja tegu. Näiteks ostab ta kohvi sotsiaalmajast tulnud viletsale mehele ja toitu puudega noorukile. Ta mõistab neid, keda saatus ei ole hellitanud. Olgu tal ka edaspidi sama kiire samm ja palju ilusat ees!

Ene Vahter,
Kuressaare Hoolekande juhataja:

Mina mäletan Galjat sellest ajast, kui olin veel väike laps. Ta torkas tänavapildis silma kui ääretult kaunis, hoolitsetud daam. Selliseks on Galja jäänud siiamaani. Ta on alati sirge rühiga, hoolitsetud ja väljapeetud, oskab hinnata ilu endas ja enda ümber. Galja märkab abivajajaid, hoolitseb abi vajavate laste eest. Teiste aitamine on tema jaoks südameasi.

Print Friendly, PDF & Email