“Uppuvad majad” ei pääse niipea (15)

Kuressaares Pikal tänaval asuvad vanad puitmajad on olnud aastaid tõsise probleemi ees – sajuvesi, millel pole kuhugi minna, laksab autorataste alt lainena otse vastu nende seinu. Ja süüdi pole seejuures autojuhid.

ABSURDNE OLUKORD: Rommi Jõgi üritas oma maja päästa, paigaldades vähemalt vundamendi vee eest kaitsmiseks pleki. Rohkemaks ta käsi ei tõuse, sest mõtet sel pole. Naaber, näe, vahetas viie aasta eest aknaid, kuid tundub, et varsti peab jälle vahetama.


Eilses Saarte Hääles tõi muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa välja, et muinsuskaitse on mures Pika, aga ka Tolli tänava ääres asuvate majade pärast, mille fassaadid on suurte vihmadega akendeni märjad. Majaomanikel pole aga võimalik ega põhjustki enne midagi teha, kui linn on tänava sajuvee äravoolu probleemi lahendanud.

Näiteid leiab Pikal tänaval igal teisel sammul. Võtame näiteks Pikk tänav 34. Puitnikerdustes aknapõskedega maja näib sompus ilmaga eriti nukker. Lomp selle ees on jälle tiigiks saanud ja maja fassaad on trööstitult tumepruun. Et tänav pole ülearu lai suuremaks kõrvalepõikeks, on iga järgnev auto sunnitud lombist läbi veerema ja lajatama järjekordse laine otse vastu seina.

Laine laine järel

Maja üks elanikest Rommi Jõgi tunnistab, et säärane olukord on valitsenud aastaid ja linnalt pole lahendust loota olnud. Akende ja fassaadilaudade vahele võib juba vabalt sõrmed susata, eksimatult niriseb sinna ka lombivesi. Eriti palju parem ei paista ka naabermaja olukord, mis ometi on kivimaja, kuid mille telliste vahel haigutavad tühimikud – kõik sajuvee “teene”.

Et olukorda veidigi leevendada, lõi Jõgi hiljuti oma majale vundamendi kaitseks pleki. Naaber, kes püsivalt elab Tallinnas, kuid tihti ka siinses kodus viibib, vahetas oma aknad ära viie aasta eest. Välja näevad need liigvee tõttu aga pea sama kulunud kui Rommi aknad.

“Ma ei hakanudki omal seepärast veel vahetama,” tähendas Jõgi. Tõsi, maja tänavapoolne fassaad ongi ainus kurb külg hoonest. Muus osas on maja saanud uue puitkatte.

Jõgi sõnul pole eriti palju ilmselt pead vaevatud ka kõnnitee ehituse juures. Mingit kallakut sel pole, et sadudega kogunev vesi võiks minema voolata. “See on absurd,” leidis majaelanik.

Linnajuhtidelt aru pärimine erilist lootuskiirt majaelanike jaoks välja ei võlu. Abilinnapea Mart Mäeker nentis, et kuna nimetatud tänavad vajavad täielikku rekonstrueerimist, siis mingid väiksemad remonttööd ei aita.

Praegu on tema sõnul arengukavas kirjas järjekord: kesklinn ja Lossi tänav, Talve ja Raudtee tänav ning Aia tänav koos läbimurdega. “Kui sellest järjekorrast lähtuda, siis rahaline kulu oleks täna kirjas oleva teostamiseks vähemalt 7–8 miljonit eurot ja ajakulu 3–4 aastat,” tõdes abilinnapea. “Pärast seda jõuab järg Pika tänava kätte.”

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm oli nõus eelpool mainitud probleemi põhjuseid lahti seletama. “Probleem on selles, et Kuressaare asub suuresti lohus, endises merelahe põhjas ja linna peale sajab aastas 12 miljonit m3 vett, mis peab lõpuks kusagile välja jõudma,” selgitas ta.

Kuidas jumal juhatab

Sõrm möönis, et sajuvesi on filosoofilises plaanis kohaliku omavalitsuse mure ja praktilises plaanis tõesti vee-ettevõtte mure. “Sedavõrd, kui omavalitsus vastavate trasside ehitust ja ekspluatatsiooni toetada jaksab, sest joogivee ja kanalisatsiooni arvelt sajuvee probleeme ei lahenda,” ütles Sõrm.

NIMEKIRJAS TAGAOTSAS: Pika tänava rekonstrueerimise juurde jõuab linn järjega kõige varem 3–4 aasta pärast. Seni vettivad sealsed puitmajad sajuperioodidel edasi.
2x MAANUS MASING

Suures pildis on Sõrme sõnul linna tänavatest sajuveevõrgustikega kaetud üks neljandik ja seal kuivendus kui selline üldreeglina toimib. “Ülejäänud tänavatelt valgub vesi ära, kuidas jumal juhatab, aeg-ajalt uputades ning pahatihti jõudes lõpuks ikka kanalisatsioonivõrku.”

Ehk siis sajuperioodidel on üleujutatud tänavad ja suured lombid veevärgi juhi sõnul reaalsus ja kiireid lahendusi ei paista. “Tänavavõrgustiku kõikehõlmav katmine sajuveetorustikega on nii paljumiljoniline teema, et seda raha ei sirenda kohe mitte kusagilt poolt,” tunnistas Sõrm.

“Kuressaare Veevärk on enam-vähem igal aastal linna toel valmis ehitanud mõne väikese jupikese uut sajuveetrassi kõige hullemates kohtades, aga probleemi üldmastaabiga võrreldes on see vaid piisake meres.”

Print Friendly, PDF & Email