Otsustajad uurigu seadust! (1)

“Otsus luua Saaremaal riigigümnaasium on seadusevastane,” leiab endise Leisi valla elanik, kauaaegne kooliõpetaja ja aastail 1983–1992 Mustjala põhikooli direktorina töötanud Andi Humal.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 2 lõige 1 ütleb: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.”

Kui neid “vajadusi ja huve” aga pole, võivad need võimuorganid oma otsuste tegemisel vaadata kuud ja tähti.

Sama paragrahvi lõige 2 järgi teostub kohalik omavalitsus “demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel”.

Pole siduv?

See on see punkt, mille kohta on haldusreformi käigus öeldud, et teeme küll küsitluse, ent see ei ole meile siduv. Mina leian: on küll siduv. Seaduse järgi on – ei saa ju teada inimeste vajadusi ja huve, kui sa ei küsitle.

Kui öeldakse, et siduv on vaid referendum, siis olgu siinkohal öeldud, et “referendum” on võõrsõna, mis eesti keelde ümber panduna tähendabki küsitlust.

Seaduse 3. paragrahvis on öeldud, et “kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.”

Veel üks tähtis paragrahv kannab numbrit 17: “Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.”

Nüüd küsin: kuidas on võimalik see, mis toimub haridusvaldkonnas Kuressaares ja endises Leisi vallas?

Põhiseaduse § 37 järgi on igaühel õigus haridusele.

“Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi,” ütleb seadus. Ning “Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.”

Vanemate otsust pole

Selles paragrahvis on aga lause, mis väärib rõhutamist: “Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.”

Nagu neist seadusepügalaist nähtub, on otsus, mis puudutab riigigümnaasiumi loomist Kuressaares ja mille kohta Madis Kallas käis ministeeriumis kokkulepet sõlmimas, täiesti seadusevastane. Kallasel olnuks õigus minna seda tegema sel juhul, kui Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi lastevanemad oleksid üldkoosolekul võtnud vastu otsuse: lõpetame oma koolide tegevuse ja saadame linnapea riigigümnaasiumi ehitamiseks kokkulepet sõlmima. See on ainus võimalus – rohkem võimalusi põhiseadus ette ei näe.

Kokkuvõtteks saan tõdeda, et kõik, kes riigigümnaasiumi loomise poolt sõna võtavad, on inimesed, kes ise haridusvaldkonnas ei tegutse. Üks riigigümnaasiumi pooldajaist ütles enne kohalikke valimisi, et koolide praegused toredad traditsioonid võetakse uude riigikooli kaasa. Umbes nii, et lapime munad korvi ja viime teise kohta. Leian siiski, et koolide tavad pole, erinevalt munadest, transporditavad ega üle kantavad. Vähemalt senisel kujul mitte.

Sotsiaaldemokraadid on need, kes Kuressaarde riigigümnaasiumi soovivad. Sealjuures on kinnitatud, et Orissaarde jääb gümnaasium alles. Leisi keskkoolist aga enam juttu ei ole. Kuhu lähevad Leisi õpilased, ei huvita justkui kedagi.

Ometi on Leisi lapsi Kuressaarde kooli vedama hakata sulaselge lollus, kui meil Leisis on nende õpetamiseks kõik võimalused olemas.


KOMMENTAAR
Riigigümnaasium võimaldab parendada kogu koolivõrku

Riigigümnaasiumiga seotud otsused on kehtivate seadustega kooskõlas, kinnitab Kuressaare linnapea Madis Kallas vastuseks Andi Humala arvamusele.

Põhiseaduse lausest “laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel” ei järeldu, et riigigümnaasiumi rajamise üle peaksid otsustama lapsevanemad üldkoosolekul. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on silmas peetud lapse haridusega seotud valikuid, mis tulenevad näiteks pere maailmavaatest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kohustub riik kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimaluste tagamiseks pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. Veel hiljuti oli Saare maakond Eestis ainus, kus riigigümnaasiumi rajamise otsus oli veel tegemata. Selle aasta veebruaris volitas linna­volikogu linnavalitsust alustama haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM) läbirääkimisi Kuressaarde riigigümnaasiumi rajamiseks ning märtsis allkirjastasime läbirääkimiste alustamiseks haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga ühiste kavatsuste kokkuleppe.

Kuressaare linna koolivõrgu ümberkorraldamist arutati linnavolikogu augustikuu istungil ja eelnõu suunati teisele lugemisele, et küsida juurde koolide hoolekogude arvamused. Linnavolikogu otsustas koolivõrgu ümberkorraldamise, st linna ülalpidamisel olevate Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi ümberkujundamise põhikoolideks (hiljemalt 31. augustiks 2022) ning 540 õppekohaga riigigümnaasiumi loomise 14. septembri istungil. Ühtlasi andis linnavolikogu loa HTM-iga poolte üksikasjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seda pole veel allkirjastatud ja aega on selleks tuleva aasta märtsini.

Riigigümnaasiumi teemal on arutletud kolme aasta jagu ja olen ka varem öelnud, et see aeg on olnud vajalik, sest oleme saanud väga palju õppida teiste maakondade kogemustest. Haridusvaldkonna inimeste osavõtul on toimunud kümneid koosolekuid ja mitmeid avalikke arutelusid, kus on osalenud ka ministeeriumi ja Eesti teiste riigigümnaasiumide juhid, samuti on korduvalt kohtutud õpilaste ja lapsevanematega.

Väitega, nagu oleks riigigümnaasiumi otsus tehtud kodanike õigustatud vajaduste või huvidega arvestamata, nõustuda ei saa. Meie senises koolisüsteemis on probleeme, mis tulenevad peamiselt suurest ruumipuudusest, ja sellega seoses on minu poole pöördunud ka väga paljud lapsevanemad. Kahtlemata väärivad õpilased ja õpetajad paremaid tingimusi ning riigigümnaasiumi rajamise otsus võimaldab parendada kogu koolivõrku.

Leisi keskkooli põhikooliks reorganiseerimise otsustas Leisi vallavolikogu juba pea aasta tagasi ehk enne kui tehti otsus Kuressaarde riigigümnaasium rajada. Teisisõnu: tegemist on kahe erineva otsusega.

Print Friendly, PDF & Email