Elanikud rääkisid Salme poe asjus suud puhtaks (8)

Põhilised mured ja küsimused on seotud kavandatava Salme kaupluse kõrval oleva ridaelamu elanike elukorraldusega ja haljastusega.

TULINE VAIDLUS: Uue poe rajamise arutelu kujunes kohati üsna tuliseks. Vasakul esiplaanil Kalmer Poopuu, Diana Vaga, Maret Seeman, Valve Reede ja Kalle Koov.


“Elanikele valmistas muret kaubaautode liikumine ning nende müra ja heitgaasid. Üritasime leida parimat lahendust ja variandiks jäi see, et kaupluse ja elumaja vahele ehitatakse tara, mis peaks olukorda leevendama,” ütles pärast eilset Salme kaupluse detailplaneeringu avalikku arutelu Saaremaa tarbijate ühistu (STÜ) juhatuse esimees Kalle Koov.

Koovi sõnul olid kohalikud koostööaltid ja mõtlesid kaasa, kuidas murekohti lahendada. Ridaelamu elanikke on plaanis projekteerimisse kaasata ka edaspidi.

“Kuulasime kohalike mured ja ettepanekud ära ning loodan küll, et kõik said oma küsimustele vastused ja hingelt ära, mis oli vaja öelda või mis vajas selgitamist. Keegi ei olnud seisukohal, et selle plaani võiks põhja lasta ja poodi polegi üldse vaja,” lisas Koov.

Salme lasteaia direktor Maret Seeman märkis, et küsimusi esitada said kõik. “Mina sain vastused projekteerijalt, kes samuti kohal oli, juba kätte,” rääkis ta. “Vahepeal oli jutt, et tuleb avalik WC, aga see oli maha võetud ja enam päevakorral ei olnud. Sellega oligi meil põhiline küsimus, sest see poleks sobinud.”

Seemani sõnul jäi lasteaiale ohutuse mõttes ka väike osa parklast, et vanemad ei peaks lapsi autost lasteaeda ja õhtul autosse viima tee ääres. “Mis siin ikka – peab leidma kompromissi, sest poodi on vaja. Meil ei ole hetkel ka midagi, mis selle planeerimise juures häiriks, ja tundub, et ka teised said oma küsimustele vastuse ning kokkuleppele,” lisas Seeman.

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada planeeringualale uus nüüdisaegne keskeltläbi 650–700-ruutmeetrine kauplus koos parkla ja poodi teenindava transpordi (kaubavedu, prügimajandus) alaga.

Planeeringuga muudetakse osaliselt kinnistute sihtotstarbeid, määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused, samuti planeeritakse kommunikatsioonid ning pannakse paika liikluskorralduse ja parkimislahenduste põhimõtted.

Samuti planeeritakse haljastus ja heakord, määratakse servituutide seadmise vajadus.

Salme kaupluse klient ja lähedal elav Leo Filippov leidis, et eesmärgiks on ikkagi see, et Sõrvemaa saaks innovatiivse uue rajatise.

“Praegu tundus, justkui tahetaks teha lihtsamat varianti, aga Sõrvemaa on rohkem väärt kui lihtsam variant,” sõnas Filippov.

Ta lisas, et ebaselge oli esialgu ka see, kui palju projekti käigus haljastusega kaotatakse või võidetakse: “Konkreetne ettepanek oli, et suuremad puud jääksid alles, aga paistab, et see otsus on juba ette ära tehtud. Jääb mulje, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja rõhuasetus on pigem sellel, et ehitada, mitte sellel, et paremat elukeskkonda luua.”

LEO FILIPPOV: “Jääb mulje, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja rõhuasetus on pigem sellel, et ehitada, mitte sellel, et paremat elukeskkonda luua.”

 

JAGAB SELGITUSI: Kohal oli ka projekteerija Liis Koppel.
3x MAANUS MASING

Leo Filippovi sõnul kaitsevad puud nii müra, tolmu kui ka tuule eest ning antud lahenduses ei ole seda aspekti arvestatud. “Kahju, et ka lasteaia kõrvalt läheb puid maha ja see teeb paiga tõmbetuulele avatuks. Inimesed ehk ei oska dokumentidest esimese hooga kohe kõiki detaile välja lugeda ning tagajärjed selguvad alles siis, kui tehtud on,” märkis ta.

Arutelu tulemus oli Filippovi sõnul see, et projekti juurde ostetakse täiendavalt haljastusprojekt ja piirinaabritele esitatakse tara ehitamiseks valikuvõimalusi.

“Jooksis läbi, et kahemeetrine plank suurt midagi ei aita ning pigem võtta kasutusele mitmerindeline haljastus. Tavaliselt ei anta naabritele üldse mingit valikuvõimalust, seega on hea, et neile antakse alternatiive. Loodan, et jääb siiski tara variant, mitte ei tule massiiv,” ütles Filippov.

Rahvas oli Filippovi sõnul aktiivne ja pakkus erinevaid lahendusi. Üks ettepanek oli ka rajada kivimuruga parkla, mitte katta see hariliku asfaldiga, mis parklaaluse mullapinna välja suretab.

“Niisugune parkla, nagu on ametikooli juures, saab õhku ja vett ning mikroorganismid saavad edasi eksisteerida. Kui juba raha kuhugi projekti külvatakse, siis peaks see meie elukeskkonda mitte ainult mugavamaks, vaid ka paremaks tegema ja elukeskkonda väärtustama,” lausus Leo Filippov.

Print Friendly, PDF & Email