Saksa leht Saaremaast ja bolševistliku diktatuuri tekkest Venemaal ehk Kuidas Saksa sõjalaevad Lenini võimule aitasid (1)

Tänavu oktoobris möödus täpselt 100 aastat sõjalisest operatsioonist, millega algas I ilmasõja ajal sakslaste sissetung Eestisse. Vene väed püüdsid oma positsioone Liivi lahel ja Lääne-Eesti saarestikus visalt hoida, kuid tulemusteta. Tänapäeva Saksamaa trükiajakirjanduse üks lipulaevu, ajaleht Die Welt kirjutab, et paljuski just selle sündmuse tõttu pääsesid Venemaal riigitüüri juurde enamlased eesotsas V. I. Leniniga.

KÕRGE KÜLALINE: Foto Saksamaa viimasest keisrist Wilhelm II (keskel) on tehtud 1917. aasta sügisel Riias kohe pärast linna vallutamist. Temast vasakul seisab Saksa idarinde ülemjuhataja Baieri prints Leopold, kes juhtis aastatel 1917–1918 Saksa okupatsioonivägesid Eestis.
Welt.de


1917. aasta oktoobri esimesel poolel algas I maailmasõja suurim dessantoperatsioon, mille käigus maabus Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus Saksa ekspeditsioonikorpus. 17. oktoobril leidis Muhu saare vahetus läheduses aset Saksa ja Vene sõjalaevade kokkupõrge, kirjutab Die Welt. Selles heitluses kaotasid venelased ühe oma suurema soomuslaeva ja Vene laevastik oli sunnitud taganema. Kõik see aitas kaasa kogu Baltikumi vallutamisele keiserliku Saksamaa poolt. Sakslaste algatatud sõjalisest operatsioonist lõikas aga kõige enam kasu Venemaa toonaste enamlaste ja tulevaste kommunistide võimujanune liider Vladimir Lenin-Uljanov.

Sakslaste kaalutlused

Ehkki 1917. aasta suve teisel poolel ja sügisel oli Saksa väejuhatus seotud lahingutega Lääne-Flandrias ja aitas oma tähtsamal liitlasel Austria-Ungaril valmistada ette uut pealetungi Isonzo jõe (tänapäeva Sloveenias) piirkonnas, otsustati operatsioon “Albion” sellele vaatamata kiiresti ette võtta…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email