Põllumehe aur läks sel sügisel viljakuivatamisele

Ootamatult sajuseks ja niiskeks osutunud viljakoristusperiood nõudis tavapärasest rohkem kulusid viljakuivatamisele.

KOGEMUS KIRJAS: Toomas Tänava sõnul näitab elu, et kõige rohkem tasub puidukatel end ära vesiste aastatega.
Maanus Masing


Kõrkküla põllumees Meelis Sepp ütles, et mitte kunagi varem pole ta koristushooajal sellise niiskusega kokku puutunud. 20. augustil, viljavõtu esimesel päeval sisselülitatud kuivati töötas ühegi vaheajata 20. septembrini. “Vahel olen vilja kuivatatud saanud nädala ajaga, aga nüüd läks kuu aega, ja see on erandlik,” rääkis Sepp, kes oma sõnul polnud sellise tohutu vee väljaaurutamisega üldse arvestanud. Kütust kulus põllumehel kuivati käigushoidmiseks tavalisest kolm korda rohkem.

Meelis Sepp lisas, et heinakoristusel ja silotegemisel tal segavaid faktoreid ei olnud.

Hakkpuit aitas kulusid maandada

“Kolm-neli niisugust ekstreemset aastat veel ja investeering peaks tasa olema,” ütles möödunud suvel viljakuivati vedelkütusekatla hakkpuidul töötava katla vastu välja vahetanud Valjala talunik Toomas Tänav. Tema sõnul aitavad just tänavustega sarnased pigem erakordsed ilmastikuolud hakk­puidule ülemineku mitte just väikest investeeringut kiiremini tagasi teenida.

Aastapikkuse kogemuse varal oskab Tänav välja tuua sedagi, et vedelkütusega kuivati on küll kulukam, kuid selle käigus hoidmine on puidukütte omast lihtsam. “Lülitad lihtsalt sisse-välja ja ongi kõik, hakkpuiduga on protsess natuke keerulisem,” selgitas Tänav. “Samamoodi, nagu iga auto viib sind ühest punktist teise, aga mõne sees saad lihtsalt selja rohkem sirgu lasta.” Iseloomustades lõppenud ko­ristusperioodi üldisemalt, mär­kis Toomas Tänav, et see polnud esimene aasta, kus saagikoristust pidurdasid nädalased vihmaapsud. Kuna ilmateade ilusat sügist ei lubanud, hakkas Tänav koristusega pihta olukorras, kus vili võinuks veel pisut küpseda. Muresegune kärsitus tasus end põllumehele seekord ära, sest ootamine oleks lükanud viljakoristuse veelgi sajusemasse perioodi. Edasi võinuks juhtuda see, mis küllap nii mõnelgi põllumehel tuli üle elada – küps vili kaotas põllul vihmase nädalaga oma kvaliteedi ja hinnati ümber söödaviljaks. Toomas Tänaval langes loomasööda kategooriasse ainult üks koorem, kõik ülejäänu müüs ta kõrgema hinnaga toiduviljaks.

Tänaval jäi suuremate vihmahoogude meelevalda vaid koristusperioodi viimane ots.

“See lõpp sai nii vägisi ära võetud, et niiskusprotsent ulatus 30 alla,” rääkis viljakasvataja. Kuiva vilja, mille oleks võinud otse salve panna, sel aastal põllult ei tulnud. Sellises olukorras sai viljakasvataja vaid taevast tänada, et endal kuivati olemas. “Sel aastal kuskil üleliigset kuivatamisvõimsust ei olnud, juba see, kui suutsid oma vilja ära kuivatada, oli hästi.”

Ühistöö vaim seljatas vihma

Viie põllumehe poolt kaks aastat tagasi loodud Pöide maaviljeluse ühistu eestvedaja Priit Lulla kinnitas, et sügistöödeks keerulised ilmaolud tõid pigem välja ühistegevuse plussid kui miinused. Olukorrad, kus pikad sajuperioodid sunnivad koristusega pausi pidama ja koristuskonveier hakkab lonkama, ühistu liikmetele probleeme ei tekkinud.

Vaatamata sellele, et ilmastik oli saagikoristuseks keeruline, kogunes Priit Lulla sõnul koristusperioodi kohta vaid kaks päeva, mil kombain seisis. “Kõik on võimalik, kui hästi tahta – prioriteedid peavad paigas olema ja tööd tuleb organiseerida,” nentis ta.

Lulla sõnul tuli koristuskonveierit ka pisut ringi mängida, kui nisukoristus pandi seisma ja hakati uba võtma.

“Nisu oli kõrge niiskusega, raskem koristada, kaod ja kulud oli suuremad,” selgitas ta. Samas kui üksi toimetav talunik peab oma probleemidega sageli üksi hakkama saama, siis ühistus saavad kõik loota kõigi abile. “Kombain ei seisnud minutitki sellepärast, et punker on täis ja pole, kes vilja põllult ära veab,” ütles Lulla, märkides, et kogu aeg teenindas kombaini põllul kolm masinat.

Priit Lulla kinnitas, et ühistu tõestas ennast keerulises olukorras igati ja plaan on valitud teel uute investeeringutega edasi liikuda.

Print Friendly, PDF & Email