Kõige rohkem tõuseb lestapüügi tasu (2)

Valitsus kinnitas neljapäeval kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ja -tasud, mis toovad suurima hinnatõusu kaasa Saaremaa lestapüüdjatele.

Rannikumeres kasutatavate püügivahendite püügiõiguse tasu tõuseb Saaremaal kõige enam lestapüügil kasutatava põhjanooda puhul, tõustes 51,71 eurolt 116,70 euroni. Avaveemõrdade tasu tõuseb 8,74 eurolt 10,75 eurole, nakkevõrgu tasu 3,05 euro asemel 3,70 eurole.

1–3-meetrise suu kõrgusega ääremõrra kasutamine maksab 8,88 euro asemel 11,35 eurot ja 1-meetrise suu kõrgusega ääremõrra kasutamine 1,44 asemel 1,77 eurot. Seevastu kastmõrra kasutamise tasu väheneb 9,16 eurolt 8,52 eurole. Oluliselt väheneb Saaremaal aga pöörinooda kasutamise tasu, olles järgmisel aastal 28,74 euro asemel 0,95 eurot.

Rannikumere 42 püügi­vahendist jääb eelmise aastaga võrreldes tasu samaks või langeb 28 juhul ja tõuseb 14 püügivahendi tasu. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil.

Tasumäärad lähtuvad eelmise aasta püügistatistikast ja enamikus ei ületa 3,5% 2016. aastal keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta. Kastmõrdadel on aga tasu 1,57% 2016. aasta tulust ühe püügivahendi kohta.

Siseveekogudel kasutatavast 63 püügivahendist tõuseb tasu 2018. aastal 21 puhul. Ka siin on näha jõemõrdade tugevat saakide tõusu, seda eeskätt Saaremaal, kus kutseline kalapüük toimub Mullutu lahel ja Nasva jõel. Just Nasva jõest on saadud viimastel aastatel väike-siseveekogude suurimad saagid. Väga heade ahvenasaakide tõttu tõuseb jõemõrra püügiõiguse tasumäär 115, 58 eurolt maksimaalse tasumäärani püügivahendi kohta ehk 128 euroni. See on 1,82% seal maakonnas mõrdadega teenitud tulust, mistõttu lähtutakse sellest lävendist kõikide sisevete lõkspüüniste tasu kehtestamisel.

2016. aastal tegutses Läänemerel 2402 rannakalurit. Võrreldes 2015. aastaga on kalurite arv jäänud samale tasemele. Kui 2012. aastal saadi keskmise esmakokkuostuhinna põhjal kõige rohkem tulu räimepüügist, siis aastatel 2013–2016 ahvenapüügist (2016. a 2,51 miljonit eurot). Tulususelt järgmised kalaliigid olid 2016. aastal räim (1,68 miljonit eurot), koha (0,36 miljonit eurot) ja lest (0,168 miljonit eurot). Esmakokkuostuhinna järgi arvutades võis rannakalurite müügitulu 2016. aastal olla 5,29 miljonit eurot. Seega on kalurite müügitulu viimasel kolmel aastal jäänud samale tasemele.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub rannapüügist riigieelarvesse ligikaudu 381 000 eurot, mis on ligi 30 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Kaugpüügist ja Läänemere traalpüügist laekub riigieelarvesse järgmisel aastal hinnanguliselt ligikaudu 400 000 eurot. Kokku laekub kutselisest kalapüügist püügitasudena ligikaudu 800 000 eurot.

Print Friendly, PDF & Email