KÜLA LOOD: Saaremaa sai kümnenda jala (2)

Laimjala ja Valjala vahel asuv Nõmme küla sai haldusreformiga kaasnenud külade nimemuutuste tuules Nõmjalaks.

“Tegime siin saarele ühe jala juurde,” kirjutas Facebookis Kinobussi eestvedaja Mikk Rand. “Kuna Leisi kandi samanimelises külas elas paar inimest rohkem, siis öeldi, et midagi peab muutuma: nimelt meite küla nimi,” selgitas Rand, kelle sõnul otsustati küla nimetada Nõmjalaks.

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja, kohanimekomisjoni aseesimees Peeter Päll ütles, et kohanimekomisjonile saadetud seletuskirjas põhjendasid endised Nõmme elanikud Nõmjala nimevalikut asjaoluga, et küla asub Laimjala ja Valjala vahel ning juba kümmekond aastat on Nõmme nalja pärast esinenud valdade üritustel Nõmjala nime all.

Ehkki tavapäraselt teatakse Saaremaal olevat seni olnud üheksa jalga ehk jala-lõpulist kohanime (Anijala, Ansjala, Hakjala, Kõljala, Laadjala, Laimjala, Mustjala, Mändjala, Valjala), andis filosoofiadoktor Jaan Õispuu 2009. aastal Saarte Hääles teada, et asjalood pole päris nii.

Saaremaa kohanimede uurija Marja Kallasmaa on siinmail kokku saanud lausa 13 jala-lõpulist kohanime, lisades eespool nimetatuile veel Kolijala, Tuhkjala, Turssjala ja Puujala. Jala-lõpulised kohanimed on väga erinevat päritolu, olles tekkinud isikunimedest, looduseseme terminist, liitsõnast või liidete -ja ning -la liitumise teel.

Jala-lõpulisi kohanimesid on Õispuu sõnul 17. sajandist pärit andmetel olnud rohkemgi. Tollased “jalad” on tänaseks muutunud la- või ja-lõpulisteks kohanimedeks. Näiteks Kahtla, Ratla või Mätja.

Marja Kallasmaa ütles Saarte Häälele, et uue nime panemine on maitseasi ja temal ei ole Nõmjala vastu midagi. Küll aga on külanimede muutmise kohustus teadlase hinnangul iseenesest valus teema. “Enamasti on külanimed ajalooliselt välja kujunenud ja pika ajalooga, on väga raske neist seetõttu loobuda,” lausus Kallasmaa.

1938. aastal kuulutas emakeele selts välja Saaremaa kohanimede võistlustöö, mis jäi aga maailmasõja tohuvabohus teostamata. Nõukogude ajal võttis Saaremaa kohanimede uurimise ette Enn Koit, pärast tema surma jäi teema ripakile, kuni see ülikooli lõpetanud Kallasmaale ülesandeks tehti. “Saaremaa kohanimed on väga omapärased ja erinevad suuresti mandri omadest ja nii taheti, et keegi neid uuriks,” sõnas Kallasmaa, kes käis oma Saaremaa kohanimede kapitaalse uurimuse jaoks külanimesid korjamas 1980-ndatel.

Print Friendly, PDF & Email