Selle aasta parimaks Saare maakonna maaraamatukoguhoidjaks valisid külaraamatukogude ja keskkogu töötajad Laimjala raamatukogu juhataja Aive Sepa.

TÄHTIS ON ÜHINE TEGUTSEMINE: Aive Sepp peab kogukonna toimimisel kõige olulisemaks koostööd.
EGON LIGI
“Aive on võitnud kolleegide austuse ja poolehoiu oma sõbralikkuse ja abivalmidusega,” selgitas valikut Saare maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk. Tema sõnul on Aive tegevus olnud tähelepanuväärne nii Laimjala raamatukogu arendamisel, kultuuriürituste korraldamisel kui ka raamatukogude esindamisel valdade ühinemisrääkimiste kultuurikomisjonis.
Aive Sepp esitati ühtlasi ka Eesti raamatukoguhoidjate ühingu üle-eestilise auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja 2017” nominendiks.
“Ega keegi päris täpselt tea, mis saama hakkab, aga ma arvan, et maaraamatukogudel on igas kandis oma koht olemas. Inimestel on seda teenust vaja, sest kõik ei jõua paraku raamatuid koju osta,” ütles tunnustuse pälvinud raamatukoguhoidja Saarte Häälele.
Lugejatest rääkides tõdes Aive Sepp, et laste vähesus on kõikide maaraamatukogude mure, samas teevad rõõmu suvesaarlased, kes puhkuse ajal hoolega loevad.
Enamik klientidest on siiski vanemad inimesed ja seda arvestades ongi plaanis praegu vallamaja teisel korrusel paiknev raamatukogu kolida esimesele korrusele vallavalitsusest vabaks jäävatesse ruumidesse.
Kord kahe nädala tagant neljapäeviti võtab Aive aga raamatukasti ühes ja sõidab Saarekülasse, kus kohalikud lugejad ootavad teda Kopli talus. Mõnusas kohvilauas laenutatakse raamatuid, jagatakse lugemiselamusi ja aetakse ka niisama ilmaelust juttu. “See on vajalik, et ka vallauudis jõuaks kaugematesse kohtadesse,” nentis raamatukoguhoidja. “Kogukonna värk, mis toimib vaid siis, kui kõik omavahel koostööd teevad,” lisas ta.
Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” eesmärk on väärtustada ja tunnustada maaraamatukoguhoidjat kutsetöös oma raamatukogus ja paikkonna elu edendamisel aasta töötulemuste põhjal.
Üle-eestilise auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja 2017” kandidaadid kuulutatakse välja XVII maaraamatukoguhoidja päeval 30. oktoobril Haapsalu kultuurikeskuses ja auhind antakse üle Eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastakoosolekul 2018. aasta veebruaris.
Laimjala raamatukogu
Laimjala raamatukogu asub Laimjala mõisahoone teisel korrusel ja selle juurde kuulub ka avalik internetipunkt. Raamatukogu pideva tegevuse alguseks loetakse arhiiviandmete ja kohaliku rahva mälu põhjal aastat 1925.
Eilse seisuga oli raamatukogul 313 lugejat. Lugejate käsutuses on praegu 7856 raamatut, millest ilukirjandus moodustab 5957 ühikut.
Palju õnne! Väga tubli!
Ma olen siiralt õnnelik, et Aive lõpuks ometi selle tiitli pälvis. Ta on seda igati väärt. Kes olnuks mina oma ettevõtmistes ilma temata? Päeval või öösel…tema poole võisid alati abi saamiseks pöörduda. Nobenäpp ja naerukajakas, see ta on ka!
Palju õnne, Aive!
Aive on Laimjala süda! Palju-palju õnne!
Mina väidan just vastupidi, mis lehes kirjutati.
/…“Aive on võitnud kolleegide austuse ja poolehoiu oma sõbralikkuse ja abivalmidusega,”…/ Abivalmidusest jääb ikka veidikene vajaka. Sattusin mina ka kord Laimjala kanti ning nagu alati, kui võõrasse külla satun, siis võtan juhuks ja käin ka raamatukogust läbi. Sisse astudes ei tervitanud mind keegi.
Edasi tekkis soov uurida 44nda aasta lahingu kohta, väideti, et ei ole sellest midagi kuulnud ja otsigu mina oma raamatuid Kuressaare linna raamatukogust. Ütlesin talle siis, et meil on ju nüüd
ühinevald ja ei tohiks suuremaid probleeme tekkida.Lõppkokkuvõtteks jäin oma raamatust ilma ja pidin taolist kirjandust hoopis Tallinna Rahvusraamatukogust kaema.
Vollikene, kas sa siis ei tea, et inimestes alati kaks poolt vähemalt, omadele hea ja võõrastele halb või vastupidi, see oleneb, kuda keegi loodud on. Ka sinus avastan ma aegajalt uusi tahke, kord oled tark, järjekindel ja süstemaatiline, teine kord jällegi kiuslik, tühine ja mage. Kõik oleneb ajast, kohast ning inimeste vastastikusest sünergiast.