JUHTKIRI: Kaklusele vahele

Koolikiusamist on olnud ilmselt kogu aeg. Nii kaua, kui on tegutsenud koolid. Meenutagem või klassikaks saanud “Kevadet”, kus Toots ühtepuhku Kiirt nahutas. Paljud meist oskavad vist lausa une pealt tsiteerida sama teose põhjal vändatud linateosest selliseid lauseid nagu: “Vaata, sinule, Jorh, sinule tahaks ma anda ühe hea keretäie tappa! Va töllmokk!”

Meist ilmselt nii mõnigi mäletab oma koolipõlvest mõnd arveteklaarimist, kus kaks kanget karvupidi kokku läksid või tugevam nõrgemale tuupi tegi.

Kas just kolgitud, aga ikka on kedagi noritud ja narritud, kellelegi halvasti öeldud. Mõnes koolis vähem, teises rohkem, ent karta on, et pole sellist kooli, kus niisuguseid asju üldse ette ei tule. Internetiajastul on kiusamise võimalused veelgi avardunud.

See, et “nii on ju alati olnud”, ei õigusta koolikiusamist ega -vägivalda. Seda tuleb märgata, sellest rääkida, sellele vahele astuda. Just nii, nagu tegid Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi noormehed kooliõuel toimunud peksmisele vahele astudes. Kui on rohkem neid, kes julgevad sekkuda, väheneb ka kiusamine.

Print Friendly, PDF & Email