Inimene – maskiga ja maskita (1)

TEISTMOODI: Kuigi laval on maskid ja ei kuule ühtegi sõna, ei ole tegu pantomiimiga.
Foto: MAANUS MASING

Kuu aega on Kuressaare Linnateatris käinud lavastuse “Persona” ettevalmistused ja proovid. Uue tüki eripära on see, et seal ei öelda ühtegi sõna, veel enam, ka näitlejate nägusid pole näha.

Lavastus räägib sellest, mis ühendab maski ja identiteeti, mida tähendab kanda maski, mis saab, kui varjuda maski taha teadlikult, ja mis juhtub, kui mask maha võtta. Nendele küsimustele otsitakse vastuseid ühe perekonna ja nende kodu kaudu.

Publiku ette astuvad publikule Kuressaare teatri lavalt juba tuttavad Rauno Kaibiainen ja Merilin Kirbits, Viljandi kultuuriakadeemia näitekunsti erialal lõpetanud saarlane Tanel Ting ja sama kooli vilistlane Kristian Põldma.

Maskiteater pole Saaremaal siiski päris tundmatu – juulis 2002 esietendus Kuressaare Linnateatri suveetendus “Armunud vanamehed”, mille lavastas commedia dell’arte spetsialist Patrick Pezin Prantsusmaalt. Lavastuses mängisid Theatrumi näitlejad, kellega töötamist nimetas Pezin põnevaks kogemuseks.

Itaalia maskiteater

Nüüd, 15 aastat hiljem, istub lavastajatoolil Matteo Spiazzi, itaalia lavastaja, näitleja ja teatripedagoog, kes on Eestis läbi viinud mitmeid teatrialaseid meistriklasse. Tema on ka “Persona” autor. “Mask on selle tüki kõige eksootilisem ja põhimõttelisem osa,” ütles Spiazzi Saarte Häälele, lisades, et tegu pole siiski commedia dell’ arte maskidega, kuna viimased katavad näo üksnes poolenisti ja võimaldavad näitlejal kõneleda. “Personas” on kasutusel aga täismaskid.

“See, et näitleja ei saa kõneleda, muudab täielikult näidendi dramaturgilist keelt. Aga kõnet polegi vaja. Tegu pole siiski pantomiimiga. Tüki situatsioonid on üles ehitatud nõndaviisi, et need ei vaja teksti – kõik on selge, polegi tarvis midagi öelda, tegelane ei jõua tekstini, tal pole selleks julgust,” rääkis lavastaja.

Huvi maskide vastu tekkis Spiazzil teatriakadeemias õppides, kus terve kursus oli pühendatud maskiteatrile. Juhendajatest nimetab ta Mario Gonzalezt, kes lähenes maskidele ja commedia dell’artele täiesti ebatraditsioonilisel viisil, mis oli väga innustav. “Tema ühistöödes Ariane Mnouchkine’iga Pariisi Théâtre du Soleil´s oli väga huvitav näha, kuidas maskiteater uueneb,” rääkis Spiazzi.

Kuressaares lavastust ette valmistades on lavastaja püüdnud koos maskimeister Annika Aedmaga ka ise mõningaid uuenduslikke nüansse leida. “Oleme püüdnud teha neid elavaks. Valgus ja vari annab selleks võimaluse. Kui muudad maski asendit, siis muutub ka ilme ja emotsioon. Alguses võivad maskid vaatajale mõjuda grotesksetena, kuid viie-kümne minutiga tõmbab etendus publiku n-ö endasse ja seda enam ei märka,” rääkis Spiazzi.

Ühistöö näitlejatega

Tüki lavaletoomisel on kasutatud võrdlemisi palju improvisatsiooni. Lavastajal on küll käsikiri, kuid lugu ise sünnib suuresti koostöös näitlejatega. “Minul on mingi ideekavand, mille najal näitlejad peaksid stseeni üles ehitama,” selgitas Spiazzi, kellele meeldib jälgida, kuidas materjal lava peal areneb.

Rääkides “Persona” saamisloost, märkis Spiazzi, et üheks inspiratsiooniallikaks oli Ingmar Bergmani samanimeline film. Samuti köitis teda asjaolu, et ladinakeelse sõna persona üks tähendusi on mask. Mingeid võtmesõnu lavastaja vaatajatele ette ütlema ei hakanud, küll aga soovitas olla avatud ja vastuvõtliku meelega. “Persona” esietendub 4. novembril.


Annab meistriklasse

Matteo Spiazzi on lõpetanud Itaalias Udines tegutseva teatrikunstiakadeemia ning on ennast maskiteatri- ja commedia dell’arte-alaselt täiendanud mitmete oma ala meistrite juures.

Matteo on lavastanud ja andnud meistriklasse mitmel pool Euroopas, aga ka kaugemal. Tema viimast lavastust “Belvedere pansion” mängitakse edukalt Valgevenes Minski riiklikus nukuteatris.

Eestis on Spiazzi andnud samuti meistriklasse – möödunud sügisel teatriprofessionaalidele Tallinnas Kammerteatris ja tudengitele TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, tänavu juulis Tallinnas NUKU teatris.

Meistriklassides keskendub ta just maskiteatrile, mis on Eestis veel avastamata, aga palju võimalusi pakkuv teatrimeetod.

Print Friendly, PDF & Email