Teadlane loendas Saaremaa põldudel vihmausse

Saaremaa põldudel vihmausse loendamas käinud põllumajandusteadlane Peeter Viil tõdes, et nüüdisaegsed mullaharimisvõtted võimaldavad häid saake ilma mullastiku tervislikku seisundit hävitamata.


“Vihmaussid on indikaator, mis näitab põllu tervislikku seisundit, ja selle põhjal võin kinnitada, et Saaremaa mullad on terved ja saagipotentsiaal on hea,” ütles Peeter Viil, kes käis vihmausse loendamas talunik Kaido Kirstu ja Tõnu Posti ettevõtte põldudel.

Kaido Kirstu talinisupõllul, kus sel aastal saadi maakonna kõigi aegade kõrgeim nisusaak 10 t/ha, luges Viil ruutmeeril kokku 140 vihmaussi, mis teeb hektarimassiks 2,6 tonni ehk 1,4 miljonit vihmaussi hektari kohta. Tõnu Posti põllul oli vihmausse natuke vähem.

Ehkki Kaido Kirstu Sakla sigala lähistel asuv rekordsaagi andnud põld osales värskelt viljelusvõistlustel, kus kasutati erinevaid preparaate, on mulla elustik seal Viili sõnul täiesti korras. Vihmausside arvukus on väga oluline kriteerium, mille põhjal saab öelda, kas põldu haritakse keskkonnasõbralikult.

Peeter Viil alustas mullaharimise tehnoloogiate võrdlus­uuringuid juba 1983. aastal ning seni on ta loendanud oma katsete ajaloos kõige rohkem vihmausse ühel Põltsamaa-lähedasel põllul, kus on 15 aastat tehtud otsekülvi. 20 cm jämedusest künnikihis loendas Viil 1 ruutmeetri kohta 400 vihmaussi, mis teeb 4 miljonit ussi hektari kohta. “See on tohutu bioloogiline ader, mis seda mulda töötleb,” osutas Viil, kelle sõnul on vihmaussi seede­traktist läbikäinud muld väga viljakas.

Viili sõnul hakkas vihmausside arv intensiivse adraga harimise tõttu langema, ent viimasel kümnendil laiemalt levima hakanud pindharimise riistad ei tungi enam nii sügavale mulda ja säästavad sellega vihmaussi kui olulist mulla tervisliku seisundi näitajat. Usside arvukus näitab sedagi, et taimekaitsevahendeid on kasutatud arukalt. “Oskusteave ja ka peremehetunne on kõige olulisem mulla tervisliku seisundi juures,” lausus teadlane, kelle sõnul leidub Eestis kahjuks ka põlde, kus vihmausse üldse ei ole.

Peeter Viili sõnul on vihmaussid heaks teetähiseks kevadiste töödega alustamisel. “Panen juba aastaid oma katsepõldudele haavapakke ja käin neid aeg-ajalt kohe pärast lumesulamist jälgimas,” rääkis teadlane. “Kui vihmauss on paku all, on ülim aeg kevadiste töödega alustada.”

Viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et vihmaussi näeb ta põhiliselt siis, kui põldu harib ja kajakad neid traktori järelt sööma tulevad. “Lõpuks on nad end nii täis söönud ja laisaks muutunud, et ei taha eest äragi minna.” Kirst lisas, et see oli esimene kord, kui tema valdustes vihmausse loendati.


KOMMENTAAR

Mari Ivask
Vihmausside uurija

Kui mulda mõistlikult harida, siis ei juhtu vihmaussiga midagi. Mõni liik talub mullaharimist paremini ja teine kehvemini.

Ülemäärane väetamine on loomulikult halb, aga näiteks toitainetega, mida väetis sisaldab (lämmastik) on lugu selline, et kui vihmaussil seda mullas napib, siis ei tee mõistlik väetamine talle midagi halba. Taimekaitsevahendite mõju võib olla sõltuvalt vahendist vihmaussile nii- või naasugune.

Reeglina jääb mürk mulla pinnale ja ussil võib temast olla täiesti ükskõik. Ka adraga mulla pööramine võib mõnele kohanenud liigile hoopiski sobida. Kõige paremini talub põlluharimist harilik mullauss, keda leidub põllu koosluses alati vähemalt pool kõigist ussidest. Oleme jõudnud järeldusele, et kui tavalise vihmaussi osakaal on võrreldes teiste liikidega vähemalt 90 protsenti, siis on harimine intensiivne ja seda võiks tagasi tõmmata.

2008. aastal viis keskkonnauuringute keskus läbi vihmaussikoosluste ja mulla biomassi aktiivsuse seire, mille käigus satuti Saaremaal põllule, kust korjati Eestis rekordarv usse – üle 600 isendi 1 m2 kohta.

See oli üks Lümanda kandi mahetalu ristikupõld, mida igal aastal ei küntud. Samas leidus Saaremaal ka paar kohta, kus vihmausse praktiliselt polnud. Aga need asusid rannikulähedastel liivastel aladel, mis vihmaussile elamiseks ei sobi.

Print Friendly, PDF & Email