Muhu oskab silma paista!

Muhu on edukas ja kasvava rahvastikuga vald. Mida peaks tulevik tooma suure Saaremaa valla kõrval iseseisvana jätkava Muhu elanike jaoks, arutavad kohalikel valimistel kandideerivad Raido Liitmäe Isamaa ja Res Publica Liidust, Tarmo Jõeleht Reformierakonnast ja Daniel Mereäär Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Muhu elanikkond aina kasvab. Mida teha, et suureneks ka aastaringselt Muhus elavate inimeste arv?

Raido Liitmäe:
Muhu edasise arengu võti on (tööealiste) elanike arvu stabiilsus ja kasv. Praegu on meie suurim mure vabade elamispindade nappus. Samas napib ettevõtjatel tööjõudu.
Et leevendada elamispindade puudust, on vald alustanud endise hooldekodu hoone ümberehitamist korterelamuks. Lisaks elamispindadele peab korras olema ka kõik muu: heal tasemel haridusasutused, sotsiaalteenused, vaba aja veetmise võimalused. Muhus on enamik esmavajalikke teenuseid olemas ning siit on nende arendamisega hea edasi minna.

Tarmo Jõeleht:
Kuna ise tegelen ehitusega, siis näen, et on palju neid, kes on oma elukoha mandril maha müünud ja ehitavad siia maja aastaringseks elamiseks. Usun, et see on tõusev tendents.

Daniel Mereäär:
Eks neid, kes end Muhusse lihtsalt sisse kirjutavad, et maksud Muhusse laekuksid, ole muidugi ka. Aastaringsete elanike arv kasvab aga samuti. Järelikult meeldib Muhu inimestele nii, et nad on valmis siinsesse heaolusse ja tulevikku panustama. Meie plussid on rahulik ja tervislik elukeskkond ning vähene saastatus.

Kuidas saab kohalik omavalitsus töökohtade loomisele kaasa aidata?

Tarmo Jõeleht:
Midagi konkreetset on raske välja tuua. Maksupoliitikat muuta ei ole ju meie võimuses. Muhu põhimure kipub olema hooajalisus, vaja oleks aga just stabiilsust.

Raido Liitmäe:
Vald saab olla ettevõtluse toetaja, suunaja ning läbirääkija erinevate tegevuste kaudu. Vald arendab ettevõtluskeskkonda vajaliku taristu (elekter, kiire internet, ühisveevärk, kanalisatsioon, teed) arendamise kaudu. Muhu on üks osaline ka nn Digisaare projektis ning otsime võimalusi, et kiire internet oleks kättesaadav taskukohase hinnaga – ka see looks uued võimalused eelkõige kaugtöö tegijatele. Oleme vallas loonud andmebaasi Muhu vabadest äri- ja tootmispindadest, samuti oleme ettevõtluse hoogustamiseks müünud või rentinud vallale oma ülesannete täitmiseks mittevajalikud kinnistud või hooned.

Daniel Mereäär:
Tegelikult on Muhus tööhõive suhteliselt hea. Meil tegutseb umbes kümme ehitusfirmat, päris palju Muhu inimestest tegutseb turisminduse alal. EKRE üks eesmärke on arendada Muhu saarel mahepõllumajandust – usun, et see tooks ka töökohti saarele juurde ja hoiaks inimesed aastaringselt Muhu saarel.

Mis laadi tootmisel võiks Muhus perspektiivi olla?

Tarmo Jõeleht:
Mis võiks olemasolevatele veel lisaks olla, jään vastuse võlgu. Selge on aga, et väga suurt tootmist siia tulla ei saa – transpordi tõttu, mis tootmise ja toote hinda paratamatult tõstab.

Raido Liitmäe:
Muhu nii olevik kui ka tulevik on kindlasti seotud erineva väiketootmise ja -ettevõtlusega. Tegevusaladele, mis Muhusse sobivad, seavad piirid ainult muhulaste fantaasia ja nõudlus turul: käsitöötooted, pagaritooted, puidu väärindamine, õmblustooted jne.

Daniel Mereäär:
Nagu juba ütlesin, võiks Muhus, kus on veel üsna puhas keskkond, perspektiivi olla mahepõllumajandusel ja -tootmisel – et suudaksime enamiku toidust ise toota.

Muust tootmisest rääkides – tooraine ja toodangu üle mere vedu on tülikas ja kulukas. Lihtsam on tegutseda mandril. Pealegi – kui Muhu urbaniseeruks ja siin oleks palju tööstust, siis saar kaotaks oma väärtuse.

Muhu elanikud ja omavalitsus on palju ära teinud selleks, et saare külastajaid oleks rohkem. Kuidas külastajate arvu aga veelgi kasvatada?

Tarmo Jõeleht:
Kindlasti tõstab külastatavust veelgi Liiva keskuse uus planeering. Kui suvel on Muhu külastajaid palju, siis murekoht on talvine periood. Selles osas midagi radikaalset ette võtta on aga raske.

Raido Liitmäe:
Seni kõige kiirema kasvuga Liiva keskuse alaga on lähitulevikus kõige suuremad plaanid. Koostöös Liiva ettevõtjatega on koostatud Liiva keskuse uus eskiislahendus ja kehtestatud on detailplaneering. Lisaks ettevõtlusala laiendamisele on suurt rõhku pandud parkimisprobleemide lahendamisele. Saaremaa tarbijate ühistu alustab aga Liivale uue kauplusehoone ehitamist.
Kuna omavalitsus peab vaatama kaugemale homsest päevast, on Muhu vald soetanud Liivale ühe uue kinnistu, arvestades keskuse laienemisvõimalusi.

Muhu peab arenema tervikuna ning ka keskusest kaugemal peab olema erinevat ettevõtlust, korrastatud vaatamisväärsusi jms. Nii näiteks on mõttes Muhus ka mitme tervise- või matkaraja loomine.

Daniel Mereäär:
Muhu on juba praegu üsna populaarne reisisihtkoht. Külastajate arvu kasvatame aga sellega, kui Muhu jääb iseendaks.

Kuidas hindate Muhu praegust bussiliinivõrku? Mis vajaks muutmist või parandamist?

Tarmo Jõeleht:
Külasid on meil palju ja külavahebuss liigub. Selle täitumus väga suur just ei ole. Seega ma ei tea, et praegune ühis­transpordikorraldus meil eriline probleem oleks.

Raido Liitmäe:
Nii-öelda transiitliikluse koha pealt on seis väga hea: näiteks Tallinna saab Liivalt või Kuivastust päevas 12–15 bussiga, Kuressaarde saada on aga veelgi rohkem võimalusi, kuna lisanduvad maakonnasisesed bussiliinid.

Maakonnasisest bussiliinivõrku on aastate jooksul koomale tõmmatud, ent võrreldes mõne teise piirkonnaga maakonnas on meie olukord üldiselt rahuldav. Eks see bussiliinivõrgu tulevik on kahetine teema: ühelt poolt ei saa bussid tühjalt sõita, samas ei loo hõrenenud liinivõrk inimestele kindlust ning liikumiseks otsitakse teisi alternatiive.

Õpilaste vedu kooli ja koolist koju on korraldatud ka valla koolibussiga, mille graafikut muudame iga õppeaasta algul vastavalt koolibussi teenust vajavate õpilaste elukohtadele.

Daniel Mereäär:
Kuna Muhu saar on nii väike, pean praegust liinivõrku piisavaks. Vallasiseste reisidega, kus koolilapsi on vaja vedada, saab vallavalitsus suurepäraselt hakkama. Loomulikult võiksid bussid tihedamini käia, aga peame mõtlema, kas tihedam graafik ka majanduslikult otstarbekas on.

Kui oluline on Muhu jaoks see, et gümnaasium Orissaares säiliks?

Raido Liitmäe:
Orissaare gümnaasiumi vilistlasena lähtun seisukohast, et lisaks Kuressaarde rajatavale riigigümnaasiumile jääb maakonda alles ka OG. Selle kooliga on muhulastel väga kõva emotsionaalne side. Kui varasematel aegadel oli muhulastele keskhariduse omandamine Orissaares pea ainuke valik, siis viimasel kümnendil on pärast põhikooli lõpetamist mindud edasi nii Orissaarde, Kuressaarde, Tallinna, Tartusse kui ka Nõo gümnaasiumisse. Aga tean, et Orissaarest saab hea keskhariduse ning loodan, et keskharidust antakse Orissaares veel kaua.

Tarmo Jõeleht:
Orissaare gümnaasiumiosa jätkamine on meie saare rahvale väga oluline. Kui gümnaasiumiaste tõesti suletaks, hakkaks meie noored ilmselt rohkem Kuressaare ja mandri poole vaatama, valides gümnaasiumi näiteks Pärnus.

Daniel Mereäär:
Tean, et päris paljud Muhu lapsed käivad koolis Kuressaares või koguni mandril. See osa, kes Orissaare gümnaasiumi valib, kipub olema üsna väike. Kui aga gümnaasium peaks Orissaarest kaduma, oleks see neile, kes tahavad Orissaares koolis käia, tagasilöök.

Üks argumente Saaremaa valla loomiseks oli, et suurel vallal on kergem oma eesmärkide eest seista. Kuidas saab Muhu oma häält paremini kuuldavaks teha?

Tarmo Jõeleht:
Küll me end kuuldavaks teeme! Ma ei usu, et Muhu teiste varju jääb. Kuna õige pea on valdasid vähem, on meil lihtsam silma paista.

Raido Liitmäe:
Kõik sõltub suuresti sellest, kas riik peab vajalikuks kuulata oma inimeste ja omavalitsuste arvamusi ja häält. Muhu hääle kuuldavamaks tegemine saab olla ainult läbi sihikindla töö ja aktiivsuse – ega muhulased ka omaette valla staatust saanud ainult tänu oma ilusatele silmadele ja rahvariietele.

Muhulased on olnud ka siiani aktiivsed nii oma igapäevategemistes kui ka vajadusel oma õiguste eest seismisel kuni kohtuvaidlusteni välja, samuti oleme teinud valla kaudu mitmetele seaduseelnõudele parandusettepanekuid, näiteks ehitus-, planeerimis-, pääste- ja sotsiaalvaldkonnas.

Daniel Mereäär:
Arvan, et Muhu on end nähtavaks-kuuldavaks teha saanud niigi. Arvan, et meil on eelised hoopis eraldi vallaks jäädes. Oleme ju seni suutnud end vallana kehtestada.

Print Friendly, PDF & Email