Väike Ruhnu saar peab olema fookuses! (2)

Kuidas end saarvallana kuuldavaks teha? Kuidas lahendada Ruhnu transpordiprobleemid ja eluruumide nappus? Oma kodusaare ja selle tuleviku üle arutlevad Jaan Urvet ja Andres Keskpaik valimisliidust Ühine Ruhnu ning üksikkandidaat Riina Kaljulaid.

Kui suure Saaremaa valla puhul rõhutakse mastaabiefektile, mille abil end kuuldavaks-nähtavaks teha, siis kuidas saab Ruhnu endale vajalikku tähelepanu tõmmata?

Riina Kaljulaid:
Sisukate ja mõtestatud tegevustega.

Andres Keskpaik:
Peame oma tegemistes ja asjaajamistes olema innovatiivsed ning lausa ebaloomulikult aktiivsed ja järjepidevad. Tähelepanu saame ainult eristumisega. Tuleb oma tegemistega fookuses olla, positiivses võtmes. Oluline on olla pidevas kontaktis teiste väikesaarte valdadega ja leida ühisosa, mida saab koostöös reaalselt rakendada.

Jaan Urvet:
Mastaabiefektist saame rääkida ka Ruhnu puhul – väiksuse tähenduses. Ruhnu tegemised on muutunud nähtavamaks viimase paari aasta jooksul, eelkõige arengukoostöö ja avatuse suurenemise tõttu. Nüüd tuleb tulevikku vaatavalt edasi minna, et kanda väikese iseseisva valla vastutuskoormat. Ruhnu peaks olema palju atraktiivsem ka sügistalveperioodil, et ettevõtlus toimiks aastaringselt ja et sügiskaamost inimestes vähendada. Paraku on see seotud eelkõige transpordiga. Ilmselgelt on turismis arenguvõimalusi juba praegu. Ka olemasolevate transpordivõimalustega. Mõtteviis, et meil käib niigi palju turiste, kaua ei tööta. Positiivne on see, et oleme hakanud osalema turisimimessidel, et Ruhnut tuleks avastama enam välisturiste. Tegeleme! Planeerime! Arendame!

Ruhnu puhul on üks võtmeküsimusi transport. Kas ja mida saab Ruhnu omavalitsus transpordiühenduste parandamiseks teha?

Riina Kaljulaid:
Loogilised ja kõikide isikute vajadusi arvestavad sõidugraafikud. Vald saab esitada transpordilepingu puhul ettepanekuid ja soove, anda soovitusi. Määravad on paremad valikud (ilmastikukindlus!) transpordivahendite osas ja suurem vastutus vedajatele graafikus püsimiseks.

Andres Keskpaik:
Ruhnu vald saab vaid osutada probleemsetele kohtadele, mida parendada nii lennu- kui ka laevaliikluse osas. Transport toetub suures osas riigi dotatsioonile, seega on ülioluline selleks eraldatud vahendeid võimalikult otstarbekalt kasutada. Otstarbekus omakorda selgub aja jooksul. Praeguseks on kindel, et katamaraan Runö on küll sobilik reisijateveoks, kuid saareelanikest ettevõtjatele see jätkusuutlikku ja kindlat transporditeenust pakkuda ei suuda. Paratamatult sõltume oma asukoha tõttu väga palju ka ilmastikust. Põhiline probleem ongi just ebasobiva ilma tõttu ära jäänud lennu- ja laevareisid. Omavalitsuse võimuses on koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga otsida lahendusi täiendavate reiside võimaldamiseks.

Jaan Urvet:
Transport on pea kõikide probleemide alus ja öeldis. Paraku saavad otsustajad tegelikest transpordiprobleemidest alles siis aru, kui ise merevangi jäävad. Samas peame taas teadvustama, et oleme saarele elama asunud ajal, mil transpordiühendus Ruhnu ja mandri vahel oli ehk veel probleemsemgi. Kui valisime oma elukoha, pidime endile eeldatavalt teadvustama ka transpordiprobleemi olemasolu. Loomulikult arenevad elanike soovid ja vajadused kiiremini kui võimalused. Pean transpordi paremat korraldus- ja suurenemisvajadust ka saare elu aktiivsuse tõusu näitajaks. Ainuüksi sel suvel käis ehitustegevus paarikümnel objektil. Selle üle saab vaid rõõmustada. Kahjuks ei suuda liiklusvahendite sõiduplaan arengutempole sama kiiresti reageerida. Uue laeva tellimine ja selleks miljonite leidmine ei ole aastaga lahendatav. Kahjuks pär­sib transpordiprobleemistik suures osas ka saare ettevõtlust, varustamist ja turistide saabumist-lahkumist. Ilmselgelt olid kiirkatamaraan Runöle vägagi suured lootused. Paraku aga erilist arenguhüpet ses osas ei toimunud.

Mida tuleks sadama ja laevaga ette võtta, et laevaliikluses nii palju katkestusi ette ei tuleks?

Riina Kaljulaid:
Muuta sadamasse sisenemine ja väljumine turvaliseks. Kuidas täpsemalt, teavad spetsialistid.

Andres Keskpaik:
Sadam on arenenud jõudsalt ja ootab uut laienemisfaasi, mis omakorda ei jää ilmselt viimaseks. Võiks tahta laiemat muulide vahet ja lõunapoolse muuli pikendust, mis aitaks lõuna- ja idakaarte tuultega paremini sadamasse sõita. Usun, et selline laiendus tulevikus ka on.

Ruhnu laevaga on olnud palju tehnilisi probleeme, mis vajavad insenertehnilist analüüsi ja lahendamist. Laev Runö vajab kohandamist Ruhnu olude jaoks, et vastata ootustele, mille tarvis see ehitati. Kui laev on riigi tellimusel ehitatud vedama viit tonni kaupa, 60 reisijat ja nende pagasit, siis see peaks nii ka olema. Viimastel aastatel on Ruhnu kiiresti arenenud, seega on kasvanud ka kaupade transpordivajadus. Olen veendunud, et juba täna tuleks tegeleda uue ja sobiliku laeva projekteerimisega.

Jaan Urvet:
Vaja on jääklassiga uut laeva ja ümberehitustöid sadamas. Tegutseme selles suunas ja lootust on.

Kuidas lahendada Ruhnus eluruumide nappuse probleem?
Riina Kaljulaid:
Pooled elumajad, umbes 30, seisavad praegu talviti tühjad. Lahendus oleks läbirääkimised omanikega. Teiseks tuleks kutsuda tagasi Ruhnu elama ja tööle siit pärit inimesed, kel üldjuhul eluase olemas.

Andres Keskpaik:
See on olnud tõsine probleem, mis vajab vallalt jõulist lähenemist. Oleme võtnud elamispindade probleemi lahendamise oma südameasjaks ning planeerinud järgmise nelja aasta jooksul ehitada kaks paarismaja, kus saaks aastaringselt elada. Planeering on juba maavalitsuses kehtestamisel ja loodetavasti edenevad asjad plaanipäraselt. Täiendavad eluruumid lahendaksid palju tööjõuga seotud probleeme ja võimaldaksid vallal areneda.

Jaan Urvet:
Loodame ka positiivsetele lahendustele Riigi Kinnisvara AS-iga, et saada soodustingimustel kasutada riigihoonet nii vajalike töötajate kui ka lühiajaliselt saarel tegutsevate spetsialistide majutamiseks. Korrusmajade ehitamine ja lausehitus on Ruhnus loomulikult mittevajalik.

Arvestatav osa Ruhnu kinnisvarast kuulub ruhnurootslaste järeltulijatele, kel pole aga võimalusi või huvi selle eest hoolitseda. Mis lahendusi pakute?

Riina Kaljulaid:
Küsimus on seotud eluruumide nappuse teemaga ja lahendus on analoogne.

Andres Keskpaik:
Ei tahaks päris nii öelda, et neil pole huvi, pigem tuleks ruhnurootslasi rohkem kaasata ühistesse tegemistesse, et nad oleksid motiveeritud saare elus aktiivsemalt osalema.

Jaan Urvet:
Kuna juriidiline protsess selles osas on väga aeganõudev ja vahel lausa tulemusteta, siis teeme juba praegu heakorratöid räämas kinnistutel, et nn unustatud alad ei mõjutaks saare välisilmet. Ettekirjutused vahel paraku kauge maaomanikuni ei jõua või jäävad reageeringuta. Odavam ja kiirem lahendus ongi – teeme ise ära!

Kuidas saab Ruhnu omavalitsus aidata kaasa töökohtade loomisele saarel?

Riina Kaljulaid:
Otsida koos võimalusi, vahendada ja ise luua.

Andres Keskpaik:
Ruhnu vajab jätkusuutlikku nii lennu- kui ka laevatransporti, mis tagaks ettevõtjatele kindluse. Korraldada tuleb erinevaid koolitusi ja mõttekodasid, toetada ettevõtlust igas võimalikus vormis. Samuti on oluline märgata initsiatiivi ja sädet ning seda õhutada.

Jaan Urvet:
Täna on Ruhnu vajalike töökohtadega kaetud. Kunstlike ja mittevajalike töökohtade loomine ei ole väikese kogukonna ja eelarve puhul põhjendatud. Küll on aga töökohti loomas kodanikuühendused, mis on toetust vääriv tegevus ja vastutustundlik panus saare arengusse. Ka suveruhnlased loovad nii endile kui ka saare noortele hooajalisi töökohti. Arvestades Ruhnu elanike vanuselist struktuuri, otsime juba täna võimalusi sotsiaaltöö parendamiseks ja vajadusel selleks ka töökoha loomiseks.

Kas Ruhnu vald suudab pärast maavalitsuse kaotamist saarevahti ülal pidada?

Riina Kaljulaid:
Jah, kui ta vajalikuks peab.

Jaan Urvet:
Kindlasti suudab, kuna sellega seotud finantsid laekuvad alates tulevast aastast Ruhnu eelarvesse. Samas on valla juht­organite otsustada, kas ja millises vormis väikesaarel jätkata. Kindlasti ei ole mõttekas saarevahi tegevustega dubleerida val­lavalitsuse kohustuslikke tegevusi.

Andres Keskpaik:
Ülalpidamine pole probleem, sest saarevaht tuleks koos palgafondiga valla alluvusse. Iseasi, kas vajame täna saarevahi koha säilitamist.