Valimiste ABC: juhend 28 784 inimesele (12)

Tänasest alanud e- ja eel­hääletusega saab alguse pea kaks nädalat kestev valimiste maraton, mille käigus tehakse Saaremaa ajaloo üks olulisemaid otsuseid – valitakse uus 31-liikmeline Saaremaa valla volikogu.

EI LÄHE VALIMA: Kuressaare elanik Leida Org ütleb, et on valimiste jaoks liiga vana.
Maanus Masing

Maakonnas saavad valitud ka Muhu ja Ruhnu valla volikogu. Saarte Hääl koostas selgitava juhendi, kuidas valimised käivad ja kuidas selguvad volikogu liikmed, ning lisas veidi ka omapoolseid spekulatsioone.

Seekordsed valimised on haruldased ka seetõttu, et esmakordselt pääsevad oma kodukoha volinikke valima ka 16-aastased noored. Varem oli vanusepiiriks 18. Saaremaal on seetõttu juures 593 uut valijat. Kokku on maakonnas valijaid 28 784.

Saaremaa vallas saab hääletada 24 paigas vastavalt elukohale. Valimisjaoskonnad on samad, mis on olnud varasemate valimiste ajal. Ruhnus ja Muhus on kummaski üks jaoskond. Valimiskoha teatis on inimestele saadetud kas posti teel valimiskaardiga või elektrooniliselt.

Esimesed hääled saab anda täna kell 9 hommikul elektrooniliselt. Samuti saab eelhääletada. Esialgu vaid maakonnas ühes jaoskonnas, mis asub Kuressaare kultuurikeskuses. Alates esmaspäevast (9.10) avatakse eelhääletamiseks kõik valimisjaoskonnad, sealhulgas ka Muhus Liival ja Ruhnu keskuses. Valimispäev on 15. oktoober ja siis on hääletamispaigad avatud kl 9–20. Hääletada saab ka kodus, kui sellisest vajadusest on valimiskomisjonile teada antud. Kontaktid leiab aadressilt www.valimised.ee.

Kümme soovijat kohale

Jaoskonnas valides tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument – ID-kaart, juhiluba või pass. Isegi kui valimisjaoskonnas olev töötaja on teie naaber ja ehk ka tunneb teid, ilma dokumendita valimissedelit siiski ei saa.

Saaremaa volikogusse on kandideerimas 304 inimest 31 kohale. Muhus on kohti 13 ja kandidaate 30. Ruhnus on kohti 7 ja kandidaate 12.

Valijaid on Saaremaa vallas 26 955, Muhus 1687 ja Ruhnus 142. Tavaline valimisaktiivsus on olnud keskmiselt 50 protsendi ligi, kuid tänavustel valimistel võib see olla tavapärasest ka suurem.
Valimiste võitja selgumine on üsna keerukas protsess, kus tuleb silmas pidada mitmeid punkte.

Kõige kõvem tegija ja kindlasti volikogusse saaja on isikumandaadi saanud kandidaat. Isikumandaat tähendab seda, et ta peab koguma lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot saadakse nii, et hääletanute arv jagatakse matemaatiliselt volikogu liikmete arvuga. Kui Saare maakonnas tuleb hääletama näiteks 14 000 inimest, siis on lihtkvoot 451 häält. Seega, kes saab nii palju hääli, on ka automaatselt volikogus sees. Lihtkvoot on ka üksikkandidaadi volikogusse pääsemise hind.

Pärast isikumandaatide jagamist hakatakse jagama nimekirjamandaate. Esmalt eraldatakse need valimisliitude ja erakondade nimekirjad, mis on saanud vähemalt 5% häältest (sealhulgas ka juba isikumandaadiga sissesaanud kandidaatide hääled). Alla 5% jäänud nimekirjade jaoks on lugu selleks korraks läbi.

Seejärel võetakse lihtkvoodiga sissesaanud kandidaatidest ülejäänud kohad ja jagatakse d’Hondti jagajate meetodil nimekirjade vahel vastavalt saadud häältele. Süsteem on keeruline, kuid sisuliselt on see volikogu kohtade jagamine proportsionaalselt.

Häälemagnet toob edu

Reaalsed isikud, kes volikogu toolidel istuma hakkavad, pannakse paika iga kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Ehk kui nimekiri Ö saab 7 kohta, siis saavad volikogusse seitse selle nimekirja rohkem hääli saanud kandidaati. See süsteem võib tekitada sellise toreda olukorra, kus nimekirja esimene number kogub meeletu häältesaagi, ajab sellega suureks kogu nimekirja häältearvu ja sellega ka saadavate kohtade arvu. Selle abil pääseb sisse palju kandidaate, kes pole ise võib-olla üldse hääli saanud. Eelmine kord sai sellise trikiga Kuressaares hakkama Hannes Hanso, tänu kelle korjatud meeletule häältesaagile sai volikogu laua taha hulk kesise häältesaagiga sotse. Kõige eredam näide on muidugi Lasnamäel varemalt möllanud Edgar Savisaar, kes sisuliselt üksi täitis Tallinna linnavolikogu saali istmeid.

Saarte Hääl kutsub kõiki inimesi valima minema, sest parim otsus on ikkagi ise tehtud otsus.

Tulemas on erilised valimised

Saarte Hääle ajakirjanik Mehis Tulk, kes on oma karjääri jooksul kajastanud valimisi vähemalt kümmekonnal korral, on oma sõnul seekord keskmisest rohkem põnevil.

Sel korral huvitab valimistulemus teda võrreldes varasemate kordadega rohkem. “Ma olen hoopis rohkem põnevil,” tunnistab Tulk, viidates, et olukord on seekord hoopis erinev.

Nüüdsed valimised on tema sõnul nagu segu riigikogu ja senistest kohaliku omavalitsuste valimistest. “Inimesed annavad nende valimistega ühinemisele oma hinnangu,” arvab ta. See peegeldub paljuski selles, kas esile tõusevad ülesaaremaalise tausta ja häältesaagiga kandidaadid või täidavad volikogukohad ikkagi vaid ühes kandis kõva tulemuse teinud kandidaadid. Need valimised näitavad tema sõnul ka väga selgelt ära, kes on üldsuse jaoks arvamusliidrid ja uues vallas ülevallalised tegijad. Tulk arvab ka, et suurtele valimiste huvilistele on otsesest valimistulemusest vaat et huvitavamgi hilisem detailne valimisanalüüs hääletamispaikade kaupa.