Ka varem sageli politsei ja lapsevanemate kõrgendatud tähelepanu all olnud skeitpargist tuleb taas teateid vägivallatsevast poistekambast, kelle eest sotsiaalmeedia kaudu hoiatatakse.
Facebooki kommuunis “Märgatud: Saaremaal” jagatakse mureliku linnakodaniku teadet selle kohta, et Smuuli tänava skeitpargis tegutseb kamp vägivaldseid poisse, kes teiste kallal vägivallatsevad ja neid kiusavad. “Sellel nädalavahetusel olen juba kahel korral vahele astunud,” märgib postitaja, lisades, et ta oma poeg laekus laupäeval koju, nina verine. Vägivallatsetud oli ka tema sõbra kallal.
Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Kaisa Nurme sõnul on politsei olukorraga kursis ning sellega tegeletakse ja kogutakse informatsiooni. “Panen inimestele südamele, et nad märkaksid abivajajaid ja oleksid üksteise suhtes hoolivamad,” ütles Nurm.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
webcam.tt.ee võiks seda platsi näitava kaamera veel pisut rohkem sisse suurendada, aga samas peaks sealt juba praegugi nii mõndagi näha olema. Kindlasti on kusagil ka salvestised.
Võttes arvesse kuidas käib Eesti riigis pidev seaduserikkujate kaitsmine, siis noorte selline eneseväljendus on asjade loomulik tulemus. Muidugi mängib sellises vägivaldses käitumises oma rolli ka kodune olukord. Kui seal valitseb vaenulik õhkkond, siis paratamatult kajastub see ka avalikus ruumis- tänaval, koolis, ostukeskustes jne.
Paljudel tänapäeva noortel (ja ka täiskasvanutel) on täielik karistamatuse tunne- teevad, mis pähe tuleb, karistus selle eest on naeruväärne. Leian, et kuni ei avalikustata väär- ja/või kuriteo toime pannud noorte nimesid ja ei karmistata karistusi, siis ei muutu ka midagi paremaks. Väga vähe (kui üldse) on sellest abi, et politsei sõidab skate-pargist ja teistest nn. “kuumadest” kohtadest mööda- noortel on väga osav ja kaval omavaheline side ja kui on näha ning kuulda midagi vähegi kahtlast, siis lihtsalt jookstakse peitu ja kui “oht” möödas, valgutakse taas kambana kokku. Palju on olnud selliseid juhuseid, kus noored on kakelnud või midagi lõhkunud, kuid ühtäkki on plats tühi- möödub mõni hetk ja politsei sõidab kohale. Paraku ootab neid ees vaid tühi plats, süütu näoga noored, kes asjast midagi ei tea või siis oma tervise huvides keelduvad mäletamast. Hoopis tulemuslikum on see, et kui tuleb taas väljakutse skate-parki, siis mitte sõideta kohe sinna, vaid kammitakse läbi Rehe 5 ümbrus ja Rehe 7; Tehnika 1 ja 2 ning ümberkaudsete Smuuli kortermajade trepikojad- mitmed “kõvad isad ja tütred” elavad sealsetes korterites. Sageli jooksevad noored ka lähedal asuvate SÜG-i ja lasteaeda peitu. Vaid nii on vähemalt natukenegi suurem lootus mõni “Tõllupoeg” või “Piretitütar” (ka tüdrukud on sageli vägivaldsed) kätte saada. Päris sageli on kambaliikmeid näha olnud ka Ristiku ja Põhja tänava piirkonnas- loogiline, et mõni liige elab ka seal.
Pidevalt propageeritakse, et füüsiline karistamine sünnitab vägivalda. Olen sellega osaliselt nõus. Kuid leian, et mõningal määral peaks see olema siiski lubatud. Liiga palju on tänapäeval lubatud ja antud igasugu õigusi, kuid kohustustest ei taha keegi midagi kuulda.
Kokkuvõttes- kuni seadused ja ühiskonna mõttemallid ei muutu, vohab vägivald täiel rinnal.
Kiusaja korrale kutsumine võib suht kergelt korrale kutsuja enda vastu pöörata. Kiusaja läheb peale peapesu koju, muutub seal malbeks lumehelbekeseks ja vanemad asuvad lumehelbekese õigusi kaitsma. Seetõttu enamus täiskasvanud astuvadki lihtsalt mööda, vaatavad kõrvale ja teatud seltskonna karistamatuse tunnet ei ohusta keegi.