Tänavu suvel käis loomakaitsetiim kastreerimas-steriliseerimas Ruhnu saarel sigivaid kasse. Tehtud töö eest esitasid nad vallale arve, mis vallavanema sõnul käib väiksel vallal üle jõu.
Katrin Lehtveer jagas läinud nädalal Facebookis meelehärmi seoses Ruhnu vallavanema Jaan Urveti keeldumisega Eesti loomakaitseliidu esitatud arve maksmisest.
“Ruhnu vallavanem pöördus abi saamiseks esialgu Saaremaa lemmikloomade turvakodu poole ja nemad omakorda Eesti loomakaitseliidu poole murega, et Ruhnul on liiga palju hulkuvaid ja steriliseerimata kasse,” rääkis Lehtveer. Tema sõnul mindi Ruhnu niipea, kui arstide graafik seda võimaldas ning paari päeva jooksul aeti saare pealt kokku enam kui 50 kassi, kes rahvamajas ülesseatud kassihaiglas said üle vaadatud ja kastreeritud-steriliseeritud.
Lehtveer ütles, et vallavanem mainis esialgu probleemi 15 kassiga, kuid kohale jõudmisel avanenud vaatepilt oli sootuks hullem. “Vallavanem küsis, et miks ei esitanud keegi hinnapakkumist enne, kui tööks läks. Kui ise ka ei tea, palju saarel kasse on, siis mida meie siit mandrilt pakkuda saame? Me saime kätte 50 kassi, teist samapalju nägime siis, kui arstid olid lahkunud,” rääkis Ruhnu saarel kasse kokku korjanud Lehtveer.
Ruhnu vallale esitati 3200 euro suurune arve. “See on põhimõtteliselt ainult ravimitele ja vahenditele kulunud raha, sest meie, ka arstid, käisime seal ju põhimõtteliselt mitte millegi eest. Lahkumisel esitati meile veel 300-eurone majutusarve, mis meid veidi pahviks lõi, ning ütlesime, et adresseerige see palun vallale,” kõneles Lehtveer.
Ta lisas, et saarel metsikute kasside keevitajakinnastega kokkuvedamist, üleni kriimustatud ja täiskustud olekut ei saa just puhkuseks nimetada. “Me ei pea õiglaseks seda, et valla tegemata töö tuleb meil inimeste annetustest saadud rahaga kinni maksta,” sõnas Lehtveer, märkides, et Eesti loomakaitse liidu juristid kaaluvad arvete mittetasumise korral Ruhnu valla kohtusse anda.
Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles, et summadest ei ole mitte üks kord juttu olnud. “Me küsisime neilt kohe hinnapakkumist, kuid vastuseks oli alati see, et tuleme kohale, siis vaatame. Meil on väike vald ja üle 3000 euro suuruse summa maksmine käib meil ilmselgelt üle jõu,” sõnas vallavanem. Ta lisas, et saarel tegutsenud loomakaitsjad oleksid võinud mainida, et olukord on hullem, kui nad oodata oskasid, ning töö hind hakkab tuhandetesse küündima. “Selle asemel öeldi, et arve esitatakse pärast, kui kulud on kokku löödud. Siis laekus 3200-eurone arve ning me pidime tõdema, et sellist summat meil välja käia pole. Meil oli selleks planeeritud ressursiks kõige rohkem 1000 eurot,” rääkis Urvet.
Vallavanem sõnas, et kui asi peaks ka kohtusse jõudma, siis ei ole neil allkirjastatud ühtki dokumenti, mis tehinguid kajastaks. “Tuleb lihtsalt vaadata ja arutada, et mingi lahendus leida,” lisas ta.
Ja selline vald jäetakse kui haldussuutlik vald iseseisvalt eksisteerima! Ei suuda 3000-eurost arvetki tasuda. Ida-Saare valla loomise puhul oli kisa taevani,et ei ole haldussuutlik,kuna rahvaarv jäi nati alla 5000 elaniku.
“Saarel metsikute kasside keevitajakinnastega kokkuvedamist, üleni kriimustatud ja täiskustud olekut ei saa just puhkuseks nimetada.” Kui raha mängus, siis kaitsjate missioon ja armastus minetub!?
Loomakaitsjad ja kassiarstid võiksid aru saada, et vallad toimivad vastavalt eelarvele. Kui pole planeeritud, siis pole ja kokkuleppe hinna suhtes peab enne alustamist olema. Muidu tulen teen ja küsin . Enne peab ikka küsima ja kokkuleppima. Kastreerijad kukkusid nagu kuu pealt alla.
Planeeritud eelarve ei ole muutumatu suurus. Tulumaksu ülelaekumised annavad võimaluse lisaeelarvete koostamiseks. Kui nii vaene vald, siis tuleb riigilt toimimiseks lisa küsida.
Ma ei saa aru, kuidas sai varem olla ajakirjanduses info, nii mõlemas maakonnalehes, kui ka üleriigilistes, et Loomakaitse Liit Ruhnult mingit raha ei tahagi ja siis loomakaitsjad ei protestinud sellist “väärinfot”?!
Nt ENNE Ruhnu minekut oli Postimehes kirjutis, mis lõppes:
…Kohalikud tõstatasid kassiprobleemi küsimuse varakevadel ning valla soov teha kasside paljunemisele lõpp jõudis Saaremaa lemmikloomade turvakodu vabatahtlike kõrvu, kes omakorda võtsid ühendust Eestimaa Loomakaitse Liiduga.
Viimane omakorda jõudis Ruhnu vallaga kokkuleppele, et liidu rahadega metsikud kassid steriliseeritakse ning kastreeritakse, seejuures saavad oma kassid lasta steriliseerida või kastreerida ka kohalikud kassiomanikud.
Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul lastakse metsikud, kuid terved kassid peale steriliseerimis- või kastreerimisprotseduure tagasi vabadusse. Haigemad võtab oma hoole alla Saaremaa lemmikloomade turvakodu. Lootusetult haiged loomad eutaneeritakse.
“Koloonias on vähemalt 20-30 kassi. Proovime kätte saada võimalikult palju loomi,” räägib Valner. “See on suur asi, et vähemalt ühel Eesti saarel saab olukord kontrolli alla.”
Protseduure teostavad loomaarstid Kelli Lomper ja Piia Vilu. Liit loodab annetajate abile, sest teostab kõik protseduurid oma kulu ja kirjadega.”
http://lemmik.postimees.ee/4146161
Kas Lehtveer ja Valner teineteisele tere! ütlevad?