“Tähtsam kõigist hinnetest peaks olema see, et noor inimene lõpetaks kooli terve närvisüsteemiga,” kirjutab abrukalane Elmi Epro.
Olin koolis viieline, aastaid olin klassi priimus. Paraku on elu näidanud, et mitmed minu klassikaaslased, eriti poisid, kes olid ainult kolmelised, on elus paremini edasi jõudnud, on rohkem saavutanud, rohkem ära teinud.
Miks? Olin humanitaarala inimene ja reaalained ma lihtsalt õppisin ära. Tol ajal nõuti teoreemide tõestamist, neid ma tuupisin lihtsalt pähe. Päriselus jääb aga äraõppimisest ja pähetuupimisest väheks. Tegelik elu nõuab iseseisvat mõtlemist, ettevõtlikkust, pealehakkamist, julgust otsustada, julgust riskida, head suhtlemisoskust jne. Need omadused ei kajastu põhikooli keskmises hindes.
Meie ajal oli kaheksas juba keskkooliklass, meil oli kolm paralleeli. Kui me üheksandat klassi alustasime, oli klass poistest hoopis hõredaks jäänud. Kolmest klassist tehti kaks.
Tol ajal olid väga populaarsed TEMT (Tallinna ehitus-mehaanikatehnikum), Tallinna polütehnikum, Tallinna merekool jne.
Poisid tulid kaheksandasse klassi ainult selleks, et sisseastumiseksamid paremini sooritada, sest konkurss nendesse koolidesse oli suur. Eriti poistel avalduvad võimed või rahvakeeli “mõistus läheb lahti” nii mõnigi kord hiljem.
Uuringud on näidanud, et 40% 13–15-aastastest lastest põeb kurvameelsust ja depressiooni. “Lävepakk” suurendaks depressiooni veelgi.
Tuhanded lapsed kasutavad rahusteid ja antidepressante. Olen ka ise neid raskel hetkel kasutanud. Need on väga individuaalsed ja “kahe otsaga” asjad. Ühest küljest rahustavad, õigemini teevad tuimaks, aga võivad tekitada meeleolulangust ja isegi suitsiidimõtteid. Võib tekkida ravimisõltuvus.
Tähtsam kõigist hinnetest peaks olema see, et noor inimene lõpetaks kooli terve närvisüsteemiga.
Möödunud, 2016. aastal lõpetas oma elu enesetapuga 183 inimest: 146 meest, 37 naist. Paljud nendest olid noored mehed. Need on rängad arvud.
Öeldakse, et alkoholism ja narkomaania ei ole põhjused, vaid tagajärjed. Meil on pingeühiskond, mis on orienteeritud ainult edule ja rahale, aga kõik ei sünni siia ilma, hõbelusikas suus.
Ka Albert Einstein tunnistati koolis perspektiivituks õpilaseks, sama lugu oli Inglismaa kunagise kuulsa peaministri Winston Churchilliga.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
“Tähtsam kõigist hinnetest peaks olema see, et noor inimene lõpetaks kooli terve närvisüsteemiga,” kirjutab abrukalane Elmi Epro.
See ongi kõige tähtsam! Enamik koolikaugeid inimesi ei kujuta ettegi, missuguse tempoga koolis elu kulgeb. Vaimujõudu kõigile noortele!
Tihti peale see viimane 10%, keda soovitakse gümnaasiumist välja jätta, kipub ülejäänud klassi ja kogu kooli õpilaste närvisüsteemi ära rikkuma, kui mitte öelda, et terroriseerima! miks peab õpetaja raiskama 80% oma ajast selle kamba korrale kutsumiseks, järelaitamiseks, järelevastamiseks jne. Tundub, et vanainimene tahtis lihtsalt korraks püüne peale saada, ise saamata aru, millest räägib!
Saab aru küll,sest ta on ise töötanud õpetajana.Vanainimene on olnud kunagi ka noor,aga noor inimene ei ole kunagi olnud vana,seepärast puudub noorel ka elukogemus.