Kuna statistika näitab, et rohkem kui pool juhiloa taotlejaist kukub B-kategooria sõidueksamil läbi, plaanivad maanteeamet ja Eesti autokoolide liit olukorda parandada. Üks ettepanek on minna üle kompetentsipõhisele hindamisele – kui sõidueksami tegija teebki vigu, ent üldiselt tuleb sõiduga hästi toime, siis ta läbi ei kuku. Eksamil läbikukkunu peaks aga enne uuesti proovima minemist võtma vähemalt kaks sõidutundi. Koolituse teooriaosa läbimisel ei peaks õpilane aga teooriaeksami tegemiseks ootama kooli lõppu, samuti saaks ta kohe planeerida endale sõidueksami aja. Mida arvavad neist ettepanekutest Saaremaa sõiduõpetajad?
Erki Kuusk,
Ereston OÜ juhatuse liige, sõiduõpetaja:
Meie autokoolis on sõidueksamilt läbisaanute protsent 80. Läbi kukkuma kipuvad need, kes on kunagi varem tunnistuse kätte saanud, aga ei ole mingil põhjusel eksamile läinud. Ühel hetkel hakkavad nad ise pusima, kukuvad esimesel korral läbi ja otsivad ikka mind üles. Sõiduoskus on muidugi põhialus, sellest hakkab asi pihta. Inimene peab oskama sõita, auto käsitsemine ei tohiks teda liikluses segada.
Ma ei ütleks, et praegu eksamitegijaga liiga ranged ollakse. Ja mingit norivat suhtumist ma täheldanud ei ole. Kui õpilane on läbi kukkunud, siis tema enda vigade tõttu. Eks ma ole kuulnud ka õpilaste repliike, aga alati ei saa neid asju vaadata õpilase seisukohast.
Eksaminaator vaatab sõitu kui tervikut. Kui tervik on ilus, ega siis sellest mingit probleemi tule, kui ka mõni väiksem apsakas juhtub. Väiksemateks vigadeks, apsakateks peetakse näiteks seda, kui ununeb suunatuli korra sisse lülitamata või mootor välja sureb. Kohalt võtu korral on mootori väljasuremine mõistetav – auto on ju võõras ja õppeautodel kipuvad sidurid teinekord kulunud olema. Muidugi on selle vastu ka rohi olemas – õpilane peab siduri aeglaselt üles tooma ja tajuma seda kohalt võtmise momenti.
Kui õpilane aga mingi suure vea teeb, näiteks stoppmärgi alt läbi sõidab, on see ilmselge tähelepanematus. Minu teada on õpilane sel puhul kohe läbi kukkunud. Stoppmärk on küll selline asi, mis ei tohi kahe silma vahele jääda. Liiklusmärke peab juhiloa taotleja ikka märkama ja nende tähendust mõistma.
Kas eksamil läbikukkunu peaks tegema kohustuslikus korras vähemalt paar sõidutundi, enne kui uuesti eksamile läheb? Muidugi, sõitmise harjutamine ei ole kunagi liiast. Üldiselt tulevad läbikukkunud lisasõidutunde võtma ka praegu – kes läbi kukub, otsib tavaliselt mind üles. Vaatame, mis on vajaka jäänud ja harjutame seda.
Maanteeameti eksaminaatorid on piisavalt ette valmistatud ja oskavad asju ette näha. Kui eksamineerid, pead oskama ette näha, mida see sinu öeldud jah tulevikus kaasa toob. Kui see jah-sõna on antud, siis peabki sõiduõpilane olema piisavalt ette valmistatud ja suuteline iseseisvalt autojuhina liikluses osalema. Kui eksamineerijale jääb aga midagi silma, mis lubab selles kahelda, siis peaks eksamineeritav küll sõidutunde lisaks võtma.
See ettepanek, et teooriaeksami võiks teha kohe pärast teooriamooduli läbimist, tuli sellest, et eksamijärjekorrad on nii pikad. Kui õpilane saaks teooriaeksami kohe ära teha, saaks ta end ka kohe sõidueksami järjekorda panna. Seni on teooriat ja sõitu võetud kui tervikut ja kui mõlemad eksamid on sooritatud, loetakse ka autokool lõpetatuks. Kuigi teistsugune korraldus tunduks pisut harjumatu, siis miks ka mitte – kui teooriaosa on läbi võetud, on õpilane selle omandanud ja võiks tõepoolest eksamile minna.
Taavo Tenno,
autokooli omanik ja sõiduõpetaja:
Maanteeameti statistika järgi kõigub eksamilt läbisaanute protsent, kes on õppinud meie autokoolis, 70 ligi. See protsent on võrreldes mandri autokoolide näitajatega päris kõrge. Seega ma ei näe, et oleks vaja midagi nii kangesti torkima hakata. Pigem on see siiski mandri probleem.
Suhtun neisse ettepanekutesse praegust korraldust muuta natuke skeptiliselt. Iseenesest pole see tõesti halb mõte. Omaette küsimus on see, kuidas seda teostada ja kui keeruliseks see protsess autokoolide jaoks läheb. See ei tohiks paberimäärimist veel juurde tuua. Kui rääkida, et eksaminaatorid on liiga ranged – kui range on range? Vahel tundub tõesti, et minnakse natuke liiale. Peaks vaatama, kas inimene oskab sõita või mitte, mitte nokkima iga väikese asja kallal. Aga eks eksamineerijad ole ka erinevad.
Kui eksamitegija stoppmärgi alt läbi sõidab, on see väga raske viga. Sellist asja, et eksamineerija ütleks tee ääres stoppmärki nähes eksamitegijale “sõida sealt läbi!”, üldiselt ei ole. Ma vähemalt loodan, et ei ole.
Kui eksamitegija ühesuunalisel teel korra eksis ega seadnud sellega kedagi ohtu, siis eksaminaator võiks lasta tal sealt uuesti läbi sõita ja vaadata, kas inimene seekord paneb märki tähele. Üldjuhul lõpetatakse aga eksam kohe ära, põhjendades, et tegemist on räige rikkumisega. Sellega kukub ka eksamil läbisaanute protsent. Aga seda juhtub pigem mandril. Osa muidugi võtab enne eksamit sõidutunde, ent on ka selliseid, kes arvavad, et on kõvad sõitjad, lähevad eksamile, kukuvad seal läbi ega julge enam õpetajale helistada. Nii nad jäävadki pendeldama – aina uuesti eksamit tehes ja läbi kukkudes.
Teooriaeksami tegemine kohe pärast teooriaosa lõppu oleks mõnes mõttes hea võimalus, aga paneks autokoolid keerulisemasse olukorda, nõudes rohkem planeerimist. Samas on see teostatav. Iseasi, kuidas see tööle hakkab. Mina arvan siiski, et ainult eksamite tegemise korralduse muutmisest ei piisa. Üks probleem on pikad eksamijärjekorrad. Öeldakse küll, et järjekorrad tekivad eksamilt läbikukkujate tõttu. See on ehk üks põhjus. Teine põhjus on pigem see, et maanteeametil ei ole piisavalt palju eksaminaatoreid. Süsteemis on tarvis midagi ette võtta.
Kõige lugupidamise juures sõiduõpetajatesse,arvan,et märkide õpetamine peaks liiklusõpetaja töö olema.Ühesuunalise tänava lõpus on sissesõidukeelu märk ees ja see pole mingi väike viga,kui kitsal tänaval vastassuunas oled.Kui eksamile minnes märke ei tunne,siis mida 2 kuud koolis õpiti?Kui load käes,kas siis tuleb tahtmine märke õppida?Ilma märgistuseta saab ainult põllul sõita.
Ega siis autokool pole tavakoolist teist moodi. Tavakool on keskendunud riigieksamite ja PISA testide edukale sooritamisele. Autokool jällegi sõidu- ja liikluseksami sooritamisele. Sõidueksamilt läbikukkumise protsent on kõrge seetõttu, et eksami vastuvõtja ei sõida reeglina neid tänavaid pidi, milliste läbimist autokoolis harjutati. Ja kui eksamineerija käseb kuhugile mujale keerata, kus eksamineeritav enne sõitnud pole ongi kohe error. Niisama lihtne see ongi.
sõit pole midagi aga vat see teooria on paras pähkel.
Kui pea on kõva, on ka pähkel kõva
Nad on niigi lollid ja märke ei tunne,mis lihtsusest siin veel rääkida.Möni tuleks tagasi kooli saata.
Kui inimene oskab autoga sõita ning valdab seda, siis pole küsimus/probleem üldse selles millisel tänaval teda eksami ajal sõita kästakse. Sellest võiks järeldada, et kuidas need samad inimesed, kes läbi kukuvad kuna “pole harjunud teatud tänavatel sõitma,” peaksid toime tulema Tartus, Tallinnas või isegi Pärnus sõitmisega, kuna nad ei sõitnud sealsetel tänavatel ju autokooli ajal ka. Tekib küsimus äkki peaks autokooli ajal ka need linnad igaks juhuks läbi sõitma?
Jalutasin eile Saia teeristist mõõda(suvel sõideti seal peateel liikunud autole sisse ja pereema hukkus).Nägin ristmikul kuut autot mis ei sõitnud peateel.Küsimus suurele ringile-mitu autot peatus STOPmärgi ees?
STOP märgi EES ei pea alati peatuma alates aastast 2011, mil kaotas kehtivuse
Liikluseeskirija liiklusreeglid pani paika Liiklusseadus.“STOP” märk ehk “Peatu ja anna teed” kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees ja vaid muudes kohtades märgi ees.
Võtke parem üks liiklushuligaan kinni, kes sõidab juba üle aasta ilma juhilubadeta Eestimaal ringi, vahest sõidab lahtiste kätega ja kraavist läbi, hirmutades maanteel kõndivaid inimesi.
Vollile.Pole mingit mõtet mulle liiklusseadusandlust tutvustama hakata.Jutu mõttest said ju aru?Ristmikul peatus vaid ÜKS auto.
Jutu mõttest ei saanud SINA aru, ära aja mingeid “mulle” — liiklusreeglid on ammu muutunund JA KEHTIVAD KÕIGILE
Liiklusreglid on sätestatud LIIKLUSEADUSE poolt üheselt!!!
ehk teiste sõnadega–
ainult idioot peatub Saia ristis STOPmärgi EES!
Tutvu olukorraga!!!
Kirjeldan oma sõidueksamit.
Kohale jõudes võttis vastu mind vanem härra.Enne sõitma hakkamist pidin jooksma ümber auto ja kontrollima kas ikka kõik tuled töötavad ja kummid on täis.Ütlesin veel et see auto on mulle võõras kuna õppesõitu tegin teistsuguse autoga.No siis lähme üle tee asuvasse parklasse.”Nii nüüd panete esimese, teise ja kolmanda käigu ja nüüd pöörame ringi aga muru peale minna ei tohi.”(Nüüd siis tean et muru peale minek on liiklusohtkil olukord.)Edasi sõidame linnast välja.Sõidan mööda jalgratturist kes paikneb talle eraldatud sõidurajal.”Aga kes suunda näitab?” Ok tunnen ennast süüdi.Ristmikul pean tegema vasakpöörde peateele.”No mine mine mis sa siin passid sa takistad liiklust”Keda ma takistasin jäi arusaamatuks sest tagant ei tulnud kedagi.Linnas vasakpööre peateelt.”No mine mine sa oled ju peateel”Võibolla sõitsin liiga ettevaatlikult aga ma olen ju algaja ma sõidangi ettevaatlikult ma ei kiirusta sinna taevasse riiki.Ristmikult pööre paremale(väike tõus).Vasakult tuleb auto.Pidurdan lasen auto mööda aga minu auto sureb minema hakkamisel välja.Panen auto uuesti käima aga tuleb vasakult jälle auto ja minu auto sureb minema hakkamisel jälle välja.Ühesõnaga ei saanud ristmikult minema sest sidur tuli tõsta peaaegu üles.Selleks ajaks olin juba endast väljas ja tundsin kuidas mu käed värisevad ja mööda selga jookseb higi.Olukorda “kasutas” ära minu tark teejuht ja lõi pidurid peale.Olin siis läbi kukkund ja põhjendusega et vajusin tagasi.Ei hakanud ma vaidlema sest äkki vajusingi.
Aga ma pidin ju edasi sõitma ja otsima parkimiseks sobiva koha et juhtimine üle anda.Ees oli ülekäigu rada ja inimesed ületasid rada paremalt poolt vasakult ei tulnud kedagi.Ootasin kui minupoolne sõidurada oli vaba ja hakkasin minema.”Kus kus sa lähed mis siis et jalakäijad on peaaegu et üle tee nad võivad ju ümber mõelda ja tagasi pöörata.”Ahahh võtsin teadmiseks.
Peale sellist kogemust mõtlen kas ma üldse julgen uuesti proovida.
Olgu veel öeldud et eksamineerijaks oli “külalisesineja” mandrilt.