Täna on 80. sünnipäev saarlasest kaugsõidukaptenil ja merendustegelasel, kauaaegsel Tallinki peakaptenil Ülo Kollol.
Ülo Kollo (pildil) sündis 23. septembril 1937 Tumala külas. Sealses 7-klassilises koolis alustas ta ka oma haridusteed. Järgnesid õpingud Muhus Piiri keskkoolis, Orissaare keskkoolis ja seejärel Tallinna merekoolis.
Merekooli seitsme eduka lõpetaja sekka kuulunud Kollo sai pakutavate töökohtade hulgast ise valida ja valis töö Eesti Merelaevanduse laevadel.
1965. aastal sai saarlane kaugsõidukapteni diplomi ning töötas seejärel 13 aastat kaptenina Aafrika ja Vahemere piirkondades sõitvatel Eesti Merelaevanduse laevadel.
1972. aastal astus Ülo Kollo eksternina Leningradi kõrgemasse merekooli, mille lõpetas kuus aastat hiljem insener-laevajuhi erialal.
1993–1997 oli Kollo Tallinki peadirektor, alates 1997. aastast aga AS-i Tallink Grupp peakapten.
Merd on Kollo sõitnud nii sõja-, mootor-, kauba- kui ka reisilaevadel. Ta on pidanud madruse-, pootsmani-, tüürimehe- ja kapteniametit, sattunud tormide ja sõja keskele, näinud piraate ja istunud koguni Aafrikas vanglas.
1980. aastast hakkas Tallinna ja Helsingi vahet sõitma reisilaev Georg Ots, kapteniks Ülo Kollo, kes pidas seda ametit tosin aastat. Siis jäi kaua merd sõitnud saarlane kuivale maale. Kaks aastat ka Tallinki eellase AS-i Hansatee direktorina tegutsenud Kollost sai 1996. aastal Tallinki peakapten ja tehnikadirektor. 1997. aastal aga AS-i Tallink Grupp peakapten ja tehnikadirektor. Kollo läks pensionile 2006. aastal.
2010. aastal ilmus kaptenilt ja kirjanikult Lembit Uustulndilt kolleegist ja sõbrast Ülo Kollost elulooraamat “Kapten Kollo. Mereelu – elumeri”.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Palu õnne ja sügav lugupidamine, härra kaptenile!
Minule jättis kapten Ülo Kollo kustumatu mulje sellest ajast, kui minu nüüdseks lahkunud kaugsõidukaptenist isa sõitis tema alluvuses veel tüürimehena ning mina olin meremeheks saada plaaniv koolipoiss, kes igal võimalusel isa juures laevas käis.
Kapten Ülo Kollo jäi mu mällu, kui kapteni etalon – väärikas, sõbralik ning aukartust äratav, kelle kõigutamatut autoriteeti võis tajuda ka siis, kui ta lihtsalt nähtavale ilmus. On teada tõde, et kapteniks ainult ei õpita, vaid sünnitakse ja kapten Kollo kohta kehtib see väide kindlasti täiel määral.