“Saaremaa elu muutub järgmiste aastate jooksul rohkem, kui me igapäevaselt tajume,” kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni. “Kui valutult ja leebelt see läheb, sõltub paljuski sellest, keda uude volikogusse valitakse.”
Nõusoleku kandideerida Saaremaa valla volikogusse on andnud 304 inimest. Eeldus peaks olema, et kõik need inimesed on teinud sisekaemuse ning jõudnud arusaamisele soovis ja valmiduses hakata juhtima Saaremaa elu. Ei mingeid muid huvisid. Ainult soov teha Saaremaad paremaks. Ma ei kujuta küll ette, et ideaalis võiks volikogusse pürgimisel olla mõni teine põhjus.
Jah, võib-olla tõesti on mõni läinud võitlusse sooviga saada osavallakogu liikmeks. Osas kantides jagatakse need kohad suurde volikogusse mittepääsenutele.
Saaremaa vald tähendab seda, et kõik muutub. Hiljuti ilmus üks artikkel, kus ühinemise juht väitis, et midagi ei muutu. Kummaline. Miks me siis ühineme, kui midagi ei muutu? Tegelikult muutub palju. Muutub pea kõik. Me ei pruugi neid muutusi oma nahal tunda, kuid meie ümber paraku muutub. Siin ei ole enam arutamise kohta, et kas need muutused on head või halvad. Need on otsustatud. Kuidas me sellega hakkama saame, sõltub sellest, kes ja kuidas hakkavad neid muutusi läbi viima.
Käputäie võimalus
Volikogus on 31 kohta. Tahtjaid on 304. Paljud kandideerijad ei saa tegelikult aru, miks nad kandideerivad. Sissesaamise lootust ju pole. Kandideerima minnakse mitmel põhjusel. Kes kandideerib peresidemete pärast, kes tunneb kohustust partei ees, kes toetab nimekirja, kes lihtsalt ei saanud sõbrale ei öelda ning veel päris mitmel põhjusel. Kuni selleni välja, et käsi peseb kätt. Kui mõelda selle peale, kui palju on kandideerima kutsujad viimase nelja aasta jooksul nende arvamust küsinud, siis arvan vastuseks saavat üsna nullilähedase numbri. Kurb.
Mäng käib ikkagi üle meie peade. Tegelikult on volikogusse pääsemise võimalus vaid käputäiel inimestel. Enamik neist on volikogudes istunud mitmeid vahetusi. Olnud vallajuhtimise juures kümneid aastaid ja enamasti vältinud muutusi. Miks nad peaksid nüüd hakkama muutusi tahtma. Siiralt. Tasub meenutada, milline oli enamiku vallajuhtide arvamus ühinemisest veel mõni aasta tagasi.
Tasub meenutada, mida ütles kunagine riigihaldusminister Arto Aas, et miks otsustati maksta omavalitsuste eksistentsi lõppedes nende juhtidele suuri hüvitisi. See olla olnud kompromiss. Eks igaüks mõistab selle sõna tähendust omal viisil.
Kampaania on täies hoos. Sel aastal paistab see olevat üsna konarlik ja vaikne, suisa meeleheitlik. Toredust ja uljust on vähe. Eks see ole ka mõistetav. Kohti on ju vähe, õrrele tahaksid paljud pääseda. Napp kolm nädalat enne valimisi pole pooled erakonnad, valimisliidud isegi oma kuudepikkuse mõttetöö vilju programmi näol letti löönud. Tegelikult võib neid olla ikka üsna raske teha ka. Ega ka mune saa lõpmatuseni vahtu lüüa. “Loome, toetame, kaasame, algatame, leiame, kujundame, arendame.” Tühi õhk.
Saaremaa valla tekke alusdokument on ühinemisleping. Seal on kirjas punktid, kuidas uus vald peaks hakkama toimima. Kuidas ellu viia ja ree peal hoida neid muudatusi, mis meid ees ootavad. Kõige parem valimisloosung võiks kõlada: “Ma luban, et ma hakkan tööle.”
Salapärane paber
Nende valimiste kõige säravam leid on seni olnud ühe kandidaadi räägitud anekdoot. See rääkis küll metsavahist, kuid seda lugu väheke ümber tehes saab ühe kena loo.
Elas kord volinik. Tubli mees. Mitu korda juba volikogus olnud. Talle meeldis istungite ajal üle kõige vaadata, kuidas volikogu töötab. Eriti meeldis talle vaadata, kuidas töötas nende fraktsiooni juht. See volinik kandis alati istungite ajal taskus üht paberit. Aeg-ajalt võttis ta selle välja ja luges. Teistele, isegi mitte oma pinginaabrile ei näidanud ta seda paberit kunagi. Kui volinik ära suri, leiti tema taskust seesama paber. Seal oli kirjas: “Roheline vildikas – poolt, punane vildikas – vastu.”*
*Vildikate tõstmine on tõestisündinud lugu, kui Tallinna volikogus Keskerkonna fraktsiooni esimees Elmar Sepp andis sellega liikmetele märku, kuidas tuleks hääletada.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Palun seda mitte võtta nüüd valimisreklaamina aga IMHO on lahtiste kaartidega mänginud kogu selle jandi juures Andres Tinno ja kenasti saab kahe lausega kogu asja kokku võtta:
1) Teha saab ainult neid asju, mille jaoks raha leitakse! Nende sõnadega võttis ta kokku Lääne-Saare volikogu eelse valimisjutu Kadi Raadio Kohvilaua saates, kus meeskonnakaaslased Jaanika Tiitson ja Tiina Luks rääkisid ühest asjast täiesti vastupidist juttu — üks rääkis, ühinemislepingus on asjad, mis VÕIKS ära teha ja teine, et ühinemislepingus on asjad, mis TULEB ära teha. Vali keda tahad, ikka saad pragmaatilise Andres Tinno — VÕIKS ja TULEKS on sisutühjad, teha saab ainult neid asju, mille jaoks raha leitakse.
2)Meeskond peab olema ühel lainel, siis juhtuvad suured asjad! See Andres Tinno lause oli küll selle asja juures, kui ta valla rahadega omale hooldekodu pesumaja ostis aga tegemist on siiski universaalse üldistusega.
Ka Saaremaa Vallas kehtivad mõlemad Tinno postulaadid. Selleks peab sellest 31st valitust moodustama vähemalt 16liikmeline monoliitne koalitsioon. Saaremaal on kõik munad ühes korvis ja huvitav on see, et põhjanaaber Hiiumaa on hoopis teises olukorras. Hiidlased ei ole aastaid jutustanud Ühtsest Hiiumaast vaid ühtse Hiiumaa asja ajamine on toimunud aastaid, isegi jobust maavanema vahetasid nad jõuga välja, et asi saaks suures mastaabis toimida ja nüüd sisuliselt taastatakse Hiiu maakond — valdadest saavad osavallad, iga vald on iseseisev valimisringkond (Hiiu vald lammutatakse uuesti algosadeks, Kärdlaks ja Kõrgessaareks) ning Hiiumaa valla volikogu valimine on sisuliselt Hiiumaa maavolikogu valimine ning samal ajal KOVid säilivad. Ja elu läheb edasi, nagu ta varem toiminud on, lihtsalt teiste nimetuste all. Saaremaal on aga vastupidine olukord. Maakond on likvideeritud ja omavalitsused sammuti, kõiki tuleb alustada absoluutsest nullist. Et asi saaks üldse kuidagigi toimida, peavad olema täidetud üks tingimus — meeskond peab olema ühel lainel, siis juhtuvad suured asjad ning kehtib piiran asja jures — teha saab ainult neid asju, mille jaoks raha leitakse.
Ma luban, et ma hakkan tööle. ongi põhiline valimisloosung hetkel, eriti valimisliidul “vallajuhid oma parema tuleviku nimele” aka Saarlane. Tume on see Saaremaa tulevik.
Vi
kgade parandus:…õttis ta kokku Lääne-Saare volikogu valimiste eelse valimisjutu Kadi Raadio Kohvi…
ja
Et asi saaks üldse kuidagigi toimida,
peavad olema täidetud üks tingimus —tuleb arvestada kahte asja —Kuulge, noored, ilma rahata tehakse enamik asju, tehakse ka põhilised asjad – lapsed. Kes sulle ikka nende eest maksab. Loodame ju,et neil oleks mõistus, tervis ja ka vedamine.
“…Sissesaamise lootust ju pole. …”
Sisse ei saa, aga saab mingi hulga hääli oma kaaslaste punti. Nii lihtne see ongi.
Ole hea, jäta tsenseerimine. See ei tee sulle au. Ongi hea, et on esimene ajakirjanik, kellega ma ei plaani kohtuda.
“…Kampaania on täies hoos. Sel aastal paistab see olevat üsna konarlik ja vaikne, suisa meeleheitlik. Toredust ja uljust on vähe. Eks see ole ka mõistetav….”
Niisugust segadust, kui on praegu, on ainult sõja ajal. maavanem puudub, vallajuhid on korruptiivselt ära ostetud. Keda me siis süüdistame. Kas inimesi, et nad pole Lümandast Orissaarde või Leisi tutvumisreisile läinud või vastupidi? Eesti riigi lammutamine on hoos. Huvitav, kas see raha tuleb ka György Soroselt?
“…mik s – otsustati mak sta – oma valitsuste eksistentsi lõppedes nende juhtidele suuri hüvitisi….”
Seda võiks nimetada riik-liku taseme korruptsiooniks. Nagu Lem-bitu ajal – kunin-gad osteti ära.
Kõige esimene muudatus peaks olema see, et vanad igipõlised kommud endid tagasi tõmbaksid (vt. Pihtla valla sotside nimekirja). Mis muudatusi te üldse ootate kui ikka vanu leninlasi valite?
Saar ja Aardam on ju nii toredad ja nii palju mitte midagi teinud. Ka Saarlase punt on kokku pekstud isikutest, kes pole pikka aega millegi suurega hakkama saanud.
No aga vaadake. Eelkommija märgitud Saar, Aardam ja ilmselt ka Ludvig Leisist ja veel teisi “endisi” ei saa vallavanemaks ega ka valitsusse ilmselt ja jäävad vaid volikogusse kui saavad sinna. Sea on nende “indiaanipealike” kogemustes ka nats kasu. Küll Kallas, Prii, Niits ja teised punased “mootorid” nad muutustega kaasa minema panevad.
kus noored ja toredad nimekirjad on, valiksin, aga ei leia. mis on kandidaatide keskmine vanus, kas broilereid ka on.
Mõni on selle valimisreklaamiga lolliks läinud.Loe arvutist Postimeest ja minuti jooksul plõksib Lumivalgekest oma 3 korda…
Kuressaare valmistub penskarite pealinnaks saama, sellepärast ka nii palju penskareid kandideerimas.
Tinnol on selles suhtes õigus, et teha saab nii palju kui raha on. Kuid mida teha ja millise summa eest, seda otsustas härra, nagu tal kasulik oli. Meeskond on tal täpselt nii tugev, kui talle vajalik. Ehk igal neist on motivatsioon, et hääletada just temale vajalike otsuste poolt. Nii lihtne see ongi.
Mida halisete? Nimekirjades on nii noori kui vanu. Minu arvates pole noorus küll eriline voorus valitsemisel. Elukogemust on vähevõitu. Pensionäre on rohkem kui noori? Aga kes on süüdi? Tehke lapsi. Praktiline miinimum on 3. Mis on üle kolme, on juba üle hädavajaliku miinimumi.
Olev Ait
EKRE
nr.388
Hakka siis tegema, mis passid!
Kui Saared,Aardamid ja Ludvigud volikokku saavad, siis tuleb sellest volikogust üks heietamise koht
Hea soovitus. Aga soovitus oli kõigile, kes oskavad ja suudavad.
“… Olnud vallajuhtimise juures kümneid aastaid ja enamasti vältinud muutusi. …”
Kui nad saavad sisse, siis ei tulegi muutusi, kuigi … mõni soovib muutusi, mõni arvab, et need tulevad niikuinii. Kuidas siis asjast aru saada?
Missugust muutust MA ootan? Saaremaa peab allakäigust minema tõusule. Miks ikkagi aravatakse, et Lasnamäel pael olevad inimesed on millegi poolest rikkamad? Miks aravatakse, et Viimsi laenuvõtjad on rikkamad-paremad, kui inimesed keset oma põlde ja metsi ja karjamaid. Linn saab kõik maalt, isegi inimesed. Et siis isegi inimesi ei suudeta muretseda nii kui peab. Sama lugu on ju kõrvalepõikena USAs, miks mitte mujal sisserändel elavas riigis. Kõik elavad tänasele päevale. Puudub tuleviku tunnetus PIKEMAS perspektiivis.
Olev Ait
EKRE
nr.388
Maa on see, mis koos põllumehega toidu lauale annab, aga see on ka kõik.
Miks rahvas maalt linna tuleb ja linnast pealinna läheb, ikka sellepärast, et seal on parem, odavamad hinnad, suuremad palgad, rohkem töökohti ja hulgi vabaaja veetmise võimalusi.
Ära ei tasu unustada ka õppimisvõimalusi, mida kordades rohkem.
Siin pole kindlustunnet ja nagu haritlased on väitnud, et aastaks 2030 on 75% elanikest suurlinnades või nende ümber. Kes ees, see mees!
Vot nii, OLEV!
Artikli autor siin peenelt vihjab elupõlistele volikoguliikmetele, aga minumeelest võiks siis juba tehagi sellise artikli kus meie paadunud volikoguliikmed välja tuuakse ja nende tegemisi analüüsitakse. Inimeste mälu on lühike ja paljud noored valijad ei ole üldse kursis nende tegemistega. Siin oleks koht kus ajakirjandus saaks inimeste tähelepanu juhtida, et nad enne oma otsuste tegemist kaks korda mõtleks
Natuke pikem vastus. Vana mehel tasuks maailma asjad natuke järjekorda sättida. Kui pension ära kaob, mis siis sinu lauale tuleb, lasteta vana mees. Pole kraami maalt, mida lauale panna, pole raha, mille eest osta, sest lapsi ju pole.
Jätkan teinekord jälle, kui tuju tuleb. Sest vana mees on lootusetult marksistlikus kapitalismis ehk teises ummikus kinni. Marksistlik kapitalismi ehitamine on nüüd ju marksistliku kommunismi ehitajate käes.
Olev Ait
EKRE
nr.388
Selliste tulevik on tume, et mitte öelda lootusetu.
me võime ju valida tõesti uued inimesed,
aga “vanad peerud” on nimekirjade eesotsas
kuna reformi valitsemise ajal valimisseadus peenelt paika pandud, siis saavadki jälle võimule
meie inimesed jäävad välja
Üle kolmesaja kandideerija. Enne läheb Issanda päike looja, kui endiste vallavanemate kõik heateod kirja saavad. Iga nimekirja 10 esimehe heateod võiks ära märkida.
Nimekirjade esimese 10 kandideerija head tegemised
Valimistulemustele ei mängi järjekord mingit rolli, ega need pole RK valimised. On psühholoogiline mõju – inimene, kes pole endale selgeks teinud, keda ta nimeliselt valida tahab, aga on mingi erakonna poolt, valib kandidaadi, kes on nimekirjas eespool.
Osad valimisliidud (meie Saaremaa) on ju esitanud kandidaadid tähestiku järjekorras. Osad on pannud nende jaoks olulisemad tübid ette ja õlejäänud tähestiku järjekorras (EKRE, IRL)
Võrreldes RK valimistega on KOVi volikogu valimistel olukord koguni vastupidine — nt “…Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. …”
https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016008
See on aga imeväike võimalus, et midagi sellist juhtub ja mõjutab volikokku pääsu.