“Kui sotsiaaldemokraat Lenin tegeles küsimusega, kas sotsialismi on võimalik ehitada ühes riigis (kuna maailmarevolutsioon ei puhkenud ega puhkenud!), siis meie oleme tunnistajaks sellele, kuidas toimib sotsialism eraldisõitvatel praamidel mandri- ja Saare- ning Hiiumaa vahel,” kirjutab Igor Gräzin. “Toimib halvasti, nagu sotsialism peabki.”
Õnneks on Leedo poolt etterajatud kvaliteedistandardid olnud nii kõrged, et nende langetamine ei too kaasa veel lausa-häda isegi siis, kui tellimise peale tehtud praamid kai juurde ära ei mahu – liiga pikad sai tehtud!
Selle üle, kas tänane praamiühendus on okei või mitte päris, võib vaielda – see tark saarlane, kel aeg on paindlik, leiab alati selle koha praamide sõiduplaanis, kus pealesaamine pole mingi probleem. Teistmoodi vaatab asjale aga ettevõtja, kel pole võimalust oma koormaid ette planeerida, või kümned tuhanded suvesaarlased ja muidu toredad Eestimaa inimesed, kes pannakse suviti ja nädalavahetustel rekordpikkusega järjekordadesse… Kusjuures viga on nii graafikutes (mis ei arvesta liiklusintensiivsusega) kui ka tehnilistes prohmakates, mis ei saa riigifirmas tulemata jääda, sest riigi oma pole kellegi oma.
Ülemuse rahulolu
Kui praam sõidab nii, nagu riigiülemus on ette kirjutanud, siis – milles küsimus? Eravedaja on see, kellele on klienti vaja, riigi omale on aga tähtis ülemuse rahulolu. Kui lisada legendiks saanud naljalood parvlaev Ionasest, Leedo-eelsete veteran-laevade tagasitoomisest liinidele, valgustabloode minimiseerimisest (selleks, et sadamas teada saada, millal praam läheb, prillidest ei piisa – peab kohe nägupidi lähedale minema), siis on igatahes olemas üksmeel selles, et asjad on läinud halvemaks. Nagu sotsialistliku majandamise puhul peabki minema. Tallinna Sadama juhtide kriminaalasi on sama loo koostisosa: ka turumajanduses varastatakse ja sulitsetakse, aga üksnes sotsialistlikus ettevõttes saab taskusse keerutada üle miljoni riigiraha.
Riiklik majandus ei saa juba teoreetiliseltki olla kunagi hea majandus, aga seda saab kinnitada ka suure hulga näidetega – alates Nõukogude Liidust, mis lõpuks kokku kukkus, ja lõpetades lennufirma Nordicaga, mis ei lenda, ELRON-i rongidega, mis sõidavad valesti, ja Eesti Energiaga, kes “investeerib” tühja kõrbesse USA läänes. Sest riigivara haldavad ministrid põhimõttel: raha “om lännu, om lännu, kas mul mõni mure!”, nagu kirjutas Oskar Luts.
Praamidega on sama lugu: praamide hanke viis sotsiaaldemokraat Urve Palo läbi iseendaga ja sinna sisse läks – ka ise laevade ehitamine, kusjuures TS Laevadel puudusid mitte üksnes laevad, vaid ka nende tellimise kompetents. Meenutame, et samal ajal sõitis Leedo praamidega edasi, nii mis mühises, mis sotsialiste eriti vihale ajaski.
Kõik olgu riigi oma
Muide, sotsialismil on mitu palet: sealhulgas ka rahvuslik-manipulatiivne – seega tõele au andes: leninlik idee tootmis-põhivahendite natsionaliseerimisest oli aastaid olnud Juhan Partsil ja IRL-il. Põhjused olid segased, aga ikka seesama mõtteviis: kõik asjad peavad olema riigi omad, riigi kontrolli all ja eramajandust võib küll hädapärast veidi taluda, aga seniajani, kuni seda ära võtta millegipärast ei saa.
Sotsiaaldemokraatide süü ei olnud praamide riigistamise ja sellega paratamatult kaasneva korruptsiooni idee, vaid see, et neil oli otsustaval kohal ja momendil kohustus see idee ära lõpetada. Vastupidi: üle terve mõistuse, kändude ja kriminaalõiguse suruti natsionaliseerimine läbi.
Ah et mis edasi? Ütlen siis oma erakonna kohta kahte asja: meie minister, Palo ränga pärandi saaja, nimetas korduvalt, et praaminduse riigistamine on ajutine vaheetapp selleks, et tuua turule veelgi paremad tegijad või tekitada nende vahel riigile veelgi odavam konkurents.
Ja teiseks: no ei saa vallad, ka uued ja suured, hakata tegelema praamide majandamisega, aga seda siiski, et hakata nende liiklust korraldama nii, nagu see saarte rahvale ja küllasõitjatele kõige parem oleks. Tallinn on kaugel, sealsed ülemused näevad kaugemale ja hingavad sügavamalt, aga seda, millal peab tulema praam Virtsust või minema Triiki, vot seda nad ei tea. Sellepärast esitaski Reformierakond nüüd eelnõu, et praamiliikluse korralduse osapooleks võiksid olla saarte omavalitsused.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ja miks peaks see teisiti olema,kui bussiliiklus? Kui bussid ei käinud,ostsid inimesed omale auto. Ostad endale laeva ja sõidadki täpselt sellel kellaajal,mis sulle sobib…Või helikopteri.Eriti siin suvitavad tallinlased,kellel peaks sobiva aja leidmiseks tühjadele praamidele aega küllalt olema.
…millal peab tulema praam Virtsust või minema Triiki… on kaks eraldi lepingut.
Millal peab tulema parvlaev Virtsust või millal peab parvlaev tulema Rohukülast on aga üks leping ühtede samade laevadega. (Lennukiga küll kaks iseseisvat lepingut, kus saarlased sõltuvad hiidlastest ning vedaja kasum tuleb Saaremaa liinilt, kahjum Hiiumaa liinilt. Rahastamisest üldisemalt ei hakka ma praegu pikemalt kirjutamagi.)
Esialgu saab see praamiliikluse korralduse osapooleks võiksid olla saarte omavalitsused olema lihtsalt hiidlaste-saarlaste kõieveo tõsieluline lavastus.
PS. See on juba mitmes kajastus oravate plaanitava seadusemuudatuse kohta, kus mitte midagi lahti ei seletata ja lihtsalt korrutatakse üht loosungit.
Esimeseks oktoobriks teostub plaani “Praam” peamine eesmärk. Selleks oli Leedo karistamine allumatuse eest. Firma on likvideeritud, valged laevad uputatud. Täiskomplektist on puudu fokmasti raa otsa tõmmatud “piraatide ninamees”. Kirg, millega karistamist teostati pidi ikka väga sügav olema. Ei koonerdatud valetamise, riigi raha ega seadustele sülitamisega. Eesmärk pühendas abinõud. Aga rahvas? Millal sellega arvestatud on? Ei tule nagu eriti midagi meelde. Sellele hallile massile antakse täpselt nii palju kui vajalikuks peetakse. Nüüd, kus kired on veidi jahtunud, hakkab pärale jõudma arusaam – kulutatud raha peab kusagilt tagasi võtma. Ja seda võtmist hakkavad hiidlased-saarlased-muhulased oma nahal väga selgesti tunnetama.
Tegelikult ikka – kui SLK oleks edasi jäänud, siis oleks riik sunnitud dotatsiooni lõpmatult tõstma.
Kui peab monopol olema, siis ikka riigi monopol.
No ei jõua kohale: “Riiklik majandus ei saa juba teoreetiliseltki olla kunagi hea majandus…”
Küll see Gräzin taob SDE-d ja IRL-i, jätmata mainimata, et kohtualused TS-i juhid olid truud reformierakondlased ja kõige lollimate otsuste ajal oli Tallinna Sadama nõukogu esimees reformierakondlane Holsmer.
Mida sa Gräzin tuututad? Ise olete täpselt sama palju süüdi tekkinud jamas, kui teised erakonnad!
Kus nüüd tuli õnnistegija välja! Ära arva, et muhulased-saarlased nii lollid on, et sinu jama usuvad ja sinult peost sööma tulevad.
favete linguis, herr Gräzin!
Lisaks nüansile, et Kuivastu on suursaarel MUHU, nagu ka kirjatüki autor kandideerib MUHU volikokku, on kirjutises üks väga huvitav lause: “Ütlen siis oma erakonna kohta kahte asja: meie minister, Palo ränga pärandi saaja, nimetas korduvalt, et praaminduse riigistamine on ajutine vaheetapp selleks, et tuua turule veelgi paremad tegijad või tekitada nende vahel riigile veelgi odavam konkurents.”
???
Millest on jutt?
Jutt on Riigile kuuluva AS Tallinna Sadam börsile viimisest, mis oli ammu plaanis ja siis sots Urve Palo hakkaski ettevõttele erainvestoreile kosja minekuks veimevakka kokku panema. http://www.ts.ee/uudised?art=859
Ehk ilkudes – kui sotsiaaldemokraat Lenin tegeles Saksa imperialismi tellimuse täitmisega, siis sotsiaaldemokraat Urve Palo on lihtsalt oravate tankist .
Jah ahnus on see, mis ikka alati ahnemaks teeb. Riiklik majandus on nagu on, kuid kui monopol siis pigem juba Riigi monopol!
Allpool kirjeldasin, kuidas sotsist tankist asus pruudile veimevakka valmis panema.
Sama tsitaat: “Ütlen siis oma erakonna kohta kahte asja: meie minister, Palo ränga pärandi saaja, nimetas korduvalt, et praaminduse riigistamine on ajutine vaheetapp selleks, et tuua turule veelgi paremad tegijad või tekitada nende vahel riigile veelgi odavam konkurents.” ja mis toimus peale seda, kui “meie minister” oli Palo pärandi kätte saanud — piletihinna tõus (ja seda põhjendades lihtsalt sellega, et ammu pole tõstetud). Peale Palo poolt iseendaga lepingu sõlmimist toimus veel Eesti Vabariigi mitmete seaduste muutmine, mis välistab konkurentsi suursaarte ja mandri vahel üldse – kosilast ootava Tallinna Sadama veim suurenes veelgi!
Kirjutises on mainitud ka Triigi sadamat. Seal toimetab Rein Kilgi firma Riigi laevaga Soela. Kilk kiitis väga seda lepingut, mis tal aastateks sõlmitud on. On hea leping, Kilgile. Omavalitsused saavad ka hetkel tellida graafikuväiseid lisareise kokkulepel eraettevõtjaga AGA tellimisveo puhul tuleb Riigile maksta lisaks laeva rent (oli vist 400€ tund).
Riigi monopol oleks asi siis, kui laevadega toimetaks valdavalt avalike huvidega Riigile kuuluv AS Saarte Liinid, kelle käes on ka parvlaevasadamad, mitte börsile viidav Tallinna Sadam ja eraettevõte Kihnu Veeteed.
Sa seal Orissaares söö oma s…. omaenda peost! Kas seal Orissaares mõni normaalne kah on või elavadki ainult EAJ-d?