Lümanda keskusehoone arhitekt Veljo Kaasik andis selle ümberehituse plaanile hävitava hinnangu ja leiab, et hoonest jääb sel moel järele tükeldatud rümp, millel ei ole arhitektuuriga midagi ühist.

LOOTUSRIKKAD: Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld ja samas hoones tegutseva valla teeninduskeskuse haldusspetsialist Ilmar Antov loodavad vallajuhtide diplomaadioskustele, et kõik eriarvamused saaksid läbirääkimistega lahendatud.
MAANUS MASING
Eile Lääne-Saare vallale edastatud seisukohas märkis teenekas arhitekt, et ratsionaalne mõte on rekonstrueerimisplaani koostamisel viinud kahjuks groteskse tulemini. “Hoonest jäi järele tükeldatud rümp, millel seninähtu põhjal ei ole arhitektuuriga midagi ühist. Lihakeha jääkide saatus on üksikasjalikult projektis kirjeldatud – lammutatud pool maja viiakse põhiliselt Kudjape jäätmejaama (mitte surnuaiale),” tõdes Kaasik.
Arhitekt nentis, et omal ajal hoonet projekteerides jäi tal “klassitsistlik ideaal” saavutamata. “Sellest teelolekust on sama loogikaga võimalik veel tagasi minna, konserveerides või eemaldades käigust (ütleme ka lammutades) praegu mittevajalikke hooneosi, kuid jättes nad ikkagi ooteseisundisse, võib-olla ka uusi aegu ootama. Kuid see mõttekäik vajab arhitektuurset projekti,” arutles ta.
Saarte Häälele ütles arhitekt, et nägi temale tutvumiseks saadetud materjalides lahendust, kus oli nagu noaga plaadikoogist väljalõigatud ruume ja ruumigruppe. “Nägin vaid korruste plaane, puudusid vaated, lõiked. Võib-olla oli see osa projektist, aga tegutsemisviis oli fikseeritav,” sõnas ta.
Huvitav nüanss kogu asja juures on see, et vallavalitsus võttis hoone autoriga ühendust alles sel teisipäeval, 19. septembril, pärast seda, kui muinsuskaitseamet, kellele keskusehoone ehitusluba oli kooskõlastamiseks saadetud, juhtis tähelepanu asjaolule, et dokumentide hulgas ei ole hoone arhitekti seisukohta.
Muinsuskaitseamet annab oma hinnangu Lümanda keskuse ehitusloale tuleval nädalal. Ameti Saaremaa inspektor Rita Peirumaa ütles Saarte Häälele, et hoonet pole 20. sajandi arhitektuuri näidisena muinsuskaitse alla küll võetud, kuid päevakorrast see maas ei ole. Veljo Kaasiku sõnul on kaitse alla võtmise teema tänavu paaril korral ka tema kõrvu jõudnud.
Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld ütles Saarte Häälele, et Lümanda rahvas ootab keskusehoone uuendamist pikisilmi. Seda enam, et majas on koos kõik, alates kultuuri- ja sporditööst lõpetades noortekeskusega. Uue keskuse esimese võimaliku ruumilahenduse panid ühiselt kokku needsamad praegu majas töötavad inimesed, kuid seda, kui palju nende ideedest lõplikus variandis alles jääb, ei osanud Põld arvata. “Rahakott on see, mis paneb asja paika,” tõdes ta.
Vallavalitsuselt lehe trükkimineku ajaks kommentaari saada ei õnnestunud.
Lümanda keskusehoone
Lümanda keskusehoone valmis 1984. aastal Lümanda sovhoosi tellimusena. Tolleaegsele vajadusele vastavalt pidi hoone sisaldama sovhoosi kontorit, vaatesaali koos klubiruumide ja baariga ning meditsiinilise teeninduse ruume. Seega oli tellitud rida eri funktsioonidega ja eraldi sissepääsu nõudvaid hoonegruppe. Kuidas võiks arhitekt läheneda ülesandele maatingimuses, kus (peale sovhoosi korterelamute ) puuduvad analoogsed suurt mahtu nõudvad hooned. On talud, kus eri funktsioonid on jaotatud eri hoonete vahel, ning eri stiilis, kuid rangelt sümmeetrilised mõisahooned (Lööne mõis). Arhitekt peaks justkui sümmeetrilisest mõisahoonest eeskuju võtma, kuid asukoha loogika, mis nõuab sissepääse ühelt küljelt, ning arvestamine ilmakaartega sunnivad ranget sümmeetriat eirama. Tulemus on tahtlikult vajakajäämistega hoone mahus, mida on korvama kavandatud sümmeetriat igatsevad püloonid.
Veljo Kaasik
Lihtsam ja hiljem odavam ülevalpidada on ehitada uus maja. Rääkimata sellest, et uus maja ehitatakse juba vastavalt ruumivajadusele, saal(id) raamatukogu jne.
Tänaseks on juba vallal oü-ga Tesman alla kirjutatud ehitus-projekteerimisleping. Volikogugi vallavalitsuse ettepanekul heakskiidu andnud. Sellega oli sama kiire, kui hirmkalli hinnaga hotelliostuga. Nii lastigi üle muinsuskaitsest ja hoone kunagisest arhitektist. Eskiisprojekt, mis arvestas kõiki nõudmisi ja valmis kõigi majas tegutsevate osapoolte koostöös ligi 1,5 aasta tööna, valmis jaanuari alguseks. Selle baasil tehti ka riigihange ehitaja-projekteerija leidmiseks. Hange võttis aega 8 kuud !!! Siis teatati volikogule, et ehitus-projekteerimishind 2100 m2 renoveeritavale pinnale tuli oodatust kõrgem ( 1,75 milj. ) ja nii tulebki volikogul vastu võtta otsus, et Tesman ehitab 1, 4 milj. eest 1400 m2 pinnaga hoone. Mis seal see olema hakkab pole siiani teada. Kui volikogu sellega nõus pole, siis A. Tinno kinnitusel pidavat hange nurjuma, ehk teisitisõnu jääb Lümanda oma ehitusest ilma. Juhtisin volikogus tähelepanu, et hoone on muinsuskaitse huviorbiidis ja küsisin vallavanemalt, kas hoone arhitektiga on kooskõlastatud hoone osaline lammutamine ? Vallavanema sõnul probleeme polnud.
Arhitektil täiesti õigus- üks parima arhitektuuriga keskusehooneid vabariigis!
Tinno ja Tesman, Tesman ja Tinno.
Vallavalitsusest ei saanudki vastust tulla, sest nad pagenud mitmepäevasele õpperisile mandrile. Isegi kodanikke ei võeta kaks päeva jutule. Mida nad seal küll enne valdade ühinemist õpivad ja mis summade eest vallaelanike raha tuulutatakse?
Kus on Katrin Lust ja kuuuurija?
Seda hoonet on vaja lammutada ainult ühel eesmärgil, mõni inimene tahab nii ja kõik. Kõik teavad, kes see inimene on.
Täna nägin just reformi reklaami juht lausega: “Vali meeskond, kes ehitab, mitte ei lammuta!”. Mõjub kuidagi kummaliselt antud loo taustal.
Ei tea seda inimest,räägi meile!
Ei huvita seal linnas kedagi, mis kusagil ääremaal toimub. Ja üha hullemaks läheb.
Kahju sinust Mart, oled nii üksik, nii üksik!
Lammutamissoovist või ümberehitamisesoovist on Lümanda rahvas rääkinud aastaid. Sina panid ju vallaraha Atlasse, mitte kultuuri, seega pole sul õigust kanlõugu laksutada. Et Lümanda keskusehoone rahstuse saaks, selle eest sa ka ei seisnud. Selle lahenduse pakkusid ka hoopis teised välja. Aga see eest said sa seistud selle eest külaelukomisjonis, et Mardi turismitalu poole minev tee saaks mustkatte! Mis ka öige, sest vald peab ka kaugemates piirkondades ettevõtlust toetama!
Vaadake, Eikla sai omale suure koolimaja asemel säästuklubi. Aga kui ajad lähevad paremaks, nt kaugtöövõimaluste läbi või et mujal teenitud rahaga tuleks võimalus elu saarel taas sisse seada, siis kodukanti tagasi pöörduda ei saa, sest lasteaiast ja koolist Eiklas võib edaspidi vaid und näha. Luulupe ja Pammagi praegused ja tulevased elanikud olnuks ehk ühe omavalitsuse puhul Eikla koolist huvitatud olnud. Nüüd on Saaremaa keskpaik päris välja suretatud ning aina tühjemaks jääb.
Kultuurimaja valmis ju 1986, mitte 1984. Ehituskvaliteet on allpool arvestust, seetõttu oleks kasulikum uus maja ehitada, ökonoomsem ja loodetavasti parim kõigile asutustele, kes maja kordategemist ootavad
XXY: https://youtu.be/Vo7KfSvWsqk