Tänavune august lõi borrellioosikantsiks peetavas Saare maakonnas viimaste aastate nakatumisrekordi – tohtrid diagnoosisid Lyme´i tõve 94 inimesel.
Samas suurusjärgus oli nakatumiste arv viimati 2008.–2009. aastal. Üle poolesaja – 54 – haigusjuhu läks viimati kirja 2012. aasta augustis. Tänavune juuli tõi aga 49 haigusjuhtu.
Terviseameti andmeil registreeriti rohkem kui kolmandik tänavuse augusti borrelioosijuhtudest Saare maakonnas. Saaremaa on nakatumiste arvu kajastavas “edetabelis” kindel liider. Teine koht kuulub Tallinnale, kus möödunud kuul diagnoositi Lyme´i tõbi 64 inimesel. 41 juhtu läks aga kirja Pärnumaal. Valgamaal seevastu registreeriti vaid üks haigusjuht.
Koguni veerand Eesti tänavustest borrelioosijuhtudest, 198, on registreeritud Saaremaal. Eestis kokku on kaheksa kuu jooksul Lyme´i tõve diagnoosi saanud 790 inimest.
Nakatunud puuke rohkem
“Et haigestunuid tänavu varasematest aastatest rohkem on, see on fakt,” tõdes terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar. Tema sõnul on põhjus nii puukide suuremas levikus kui ka selles, et nakatunud puukide arvukus on oluliselt suurenenud. “Puukide levik meie saartel on palju intensiivsem kui mujal, kuna tegemist on suletud regioonidega. Puukidel pole saarelt kuhugi minna – üle mere ta ei uju,” rääkis Kutsar.
Kutsar peab saarte puugirohkuse üheks põhjuseks sedagi, et saared asuvad rändlindude teedel. “Rändlinnud on aga ühed olulised puukide levitajad ja edasikandjad looduses,” märkis ta.
Korduvalt borrelioosi põdenud loodushuviline saarlane Tarmo Pikner ütles, et võib kolm korda üle õla sülitada: tänavu see tõbi teda tabanud – vähemalt veel – ei ole. “Varasematel aastatel on mul borrelioos diagnoositud seitsmel korral, aga ise arvan, et tegelikult on mul see haigus olnud vähemalt kümme korda,” rääkis Pikner. “Ilmselt olen neil kordadel, mis jäid ametlikult kinnitamata, terveks saanud tänu sellele, et võtsin sel ajal antibiootikume hoopis mingi muu haiguse raviks.”
Tarmo Pikneri sõnul on ta kõik Lyme´i tõve kandnud puugid “üles korjanud” Lääne-Saaremaalt Lümanda kandist Kuusnõmmelt oma suvekodu lähedalt.
Puugihaigusega on kimpus olnud ka tema pereliikmed: “Mu naine on borrelioosi põdenud viis korda ja laps kolm korda.”
Pikner: ma ei ole hooletu!
Pikneri sõnul teda ja tema peret hooletuses süüdistada ei saa – pärast looduses käiku on nad oma keha võimalike puukide leidmiseks alati üle kontrollinud. “Ilmselt pole iga kord siis kõiki puuke näinud või on mõni neist juba hammustada jõudnud enne, kui oled jaole saanud,” tähendas ta.
Entsefaliidi vastu on Pikner ise ja ta pere vaktsineeritud.
Aastail 2008–2009 Lümanda vallavanemana töötanud Pikner meenutab, et toona oli olukord kõige hullem – borrelioosi põdesid paljud sealtkandi inimesed.
Lyme´i tõbi
SAAREMAAL EESTIS
2007 281 721
2008 559 1423
2009 433 1787
2010 466 1721
2011 363 2303
2012 238 1546
2013 186 1132
2014 153 1289
2015 194 1402
2016 212 1420
Allikas: Terviseamet
No kas peaksime lehes alati Saaremaalt turiste ise eemale peletama. Praamid, nüüd puugid… Ja kurdame turistide vähesuse üle. Väike sõnum lehe nurgas oleks piisav info.Kariibi saartel, kus turism on peamine, suudeti isegi suur üleujutus meedias kajastamata jätta. Ikka selleks, et külastajad tuleksid.
Jälle kõik tänu linnukaitsjatele. Tehke aga usinalt uusi kaitsealasid ja peletage inimesi eemale. Tubli, tubli.
perearstid peaksid ka väga tõsiselt igasse selle diagnoosiga haigesse suhtuma,aga mitte keelduma vereproovi ja ravi tegemisest väites,et see näitaja jääbki verre,kui korra on olnud ja ravi ei ole vaja.Absurd ju,miks siis mujal maailmas peetakse Lyme tõbe väga raskeks ja tüsistusterohkeks haiguseks.
Tüüpiline nõukaaegne suhtumine. Kui asjast ei räägi, siis pole seda olemas.
Kaarma:https://youtu.be/Vo7KfSvWsqk