Vabariigi valimiskomisjon (VVK) koguneb täna arutama ID-kaardi võimaliku turvariskiga seonduvat.
Valimiskomisjoni pressiesindaja Kristi Kirsberg ei osanud siiski öelda, millal VVK e-valimiste suhtes mingi otsuse langetab. “VVK teeb otsuse kohe, kui tal on olemas piisavalt informatsiooni,” märkis valimiskomisjoni esindaja.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) teatas eile, et 30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp RIA-t turvariski avastamisest, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist väljaantud ID-kaarte. Risk puudutab pärast 2014. aasta 16. oktoobrit välja antud 750 000 ID-kaarti.
Peaminister Jüri Ratas ütles teisipäeval turvariski avastamise puhul korraldatud pressikonverentsil, et 15. oktoobri kohalike valimiste korralduslikud küsimused, sealhulgas ka e-valimisi puudutavad, otsustab vabariigi valimiskomisjon, mitte valitsus ega riigikogu.
Riigi infosüsteemide ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop märkis, et ID-kaardi turvarisk ei ohusta Eesti ühiskonda massiliselt ning probleemi lahendus tuleb ilmselt paari kuu jooksul.
Peterkop ütles, et ID-kaardi turvarisk on teoreetiline ja praktilise ründe ülesehitamiseks on vaja väga palju raha. “Pole põhjust arvata, et avastatud turvarisk meie ühiskonda massiliselt ohustaks,” lisas ta, täpsustades, et turvarisk ei puudutanud mitte konkreetselt Eesti ID-kaatri, vaid kiipi, mida on maailmas väljastatud üle miljardi.Praktilise ründe ülesehitamise praktilisus on ebatõenäoline, kinnitas Peterkop.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on turvarisk piisav, et seda parandada, kuid ebapiisav, et ID-kaarte tühistada. “Samas tõstame ID-kaardi väljastamisel turvalisust ja inimesed peavad kaardi taotlemisel olema valmis vastama lisaküsimustele,” märkis Vaher.
Peaminister Jüri Ratas avaldas lootust, et turvariski likvideerimine saab teoks võimalikult kiiresti. Ratase sõnul ei saa see toimuda ilmselt päevade või nädalatega, aga kindlasti mitte ka aastaga. “Loodan, et kuude jooksul,” lisas Ratas, rõhutades, et tema kasutab oma ID-kaarti edasi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kõige suurem turvarisk on see, et hääled kustutakse liiga varakult ära. Ja veel. Me ei tea ju tegelikult, mis toimub nende antud häältega, et üks asi on hääled õigesse kohta saada. Aga mis programmid nende kallale kargavad, on midagi muud. Olen oma väsinud aju juba 50 aasta ümber nende arvuti asjadega piinanud. Eriti on vaeva nähtud andmebaasidega, tabelitega, just sellega, millega ka siin on tegu, kus siis andmetest tehakse edasi aruandeid, mis võivad saada (ka kellegi?) soovitud kujule. Aga soovitud kuju me ei tea. Igal juhul viimane kord Kaja Kallase hääled tundusid kuidagi ülepakutud. Aga ju siis seda sooviti. Ikkagi Siim Kallase tütar. Hea soe koht, mis muud.
Keeruliseks teeb olukorra see, et Eestis on sellise kiibiga kaarte 750000 aga üle maailma puudutab see probleem üle 1000x rohkem kaarte!
“VVK teeb otsuse kohe, kui tal on olemas piisavalt informatsiooni,”… tähendab sisuliselt seda, et oodatakse suu lahti, mis seisukoha võtab muu maailm. Ei saa ju olla nii, et mujal on 2+2=4 aga Eestis midagi muud.
” Olen oma väsinud aju juba 50 aasta ümber nende arvuti asjadega piinanud.” Miks sa,armas Olev,siis nii varakult selle piinamisega peale hakkasid? 1970ndatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud integraallülitusi. (mikroprotsessoreid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – persomaalarvuteid. Neid nimetati ka mikroarvutiteks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
Personaalarvuteid hakkas 1976. aastal USA-s valmistama firma Apple Computer (alates 1984. a lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook).
1981. a hakkas firma IBM tootma Microsofti operatsioonisüsteemiga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest. 2017-50=1967 Arvutite Isa siis?Nüüd saad puhata.Kaheksakümnendatel aastatel tulid Eesti turule ja hakkasid laialdaselt levima personaalarvutid.
1967 aastal hakkas ENSV Statistika Keskvalitsuse vabariiklik arvutuskeskus otsima võimalust rajada Kingisseppa oma “arvutusjaam”.
Kena on lugeda, kuidas …. selgitab omaaegsele Tallinna Polütehnilise Instituudi teadurile personaalarvuti olemust ja ajalugu.
Sõuke “muna õpetab kana” värk. :)
Kui muu maailm võtab nüüd kiibid, siis Eesti ikka kaa.
Ma tänan Vollit. Igal juhul minu kritiseerija tahab tark vend olla, aga ma ole söuke mees, kes juba 1967 kasutas Ural arvutit. Erti mõnusaks läks elu 1969, kui hakkasin kasutama TPIs Minsk 22 nagu personaalarvutit, kuigi tuba oli täis, mis oli küll väiksem kui Urali jaoks olnud spordisaal. Ja veel 1986 läksin Kalevi kommivabrikusse just tõeliste personaalarvutite pärast, IBM PC.d olid need. Nii et enne kritiseerimist loe jama vähem ja tutvu arvutite tegeliku ajalooga ENSVs.
Tervitades
Olev Ait
EKRE
PS Jätkan siin edasi poliitilistel teemadel. Jäägu arvutid kõrvale siit.
logifailid kustutatakse koheselt peale valimisi et ei saaks midagi tõestada antud häälte andmisel mineku õigsuse kohta antud isikule. milleks on valimised kus sisuliselt kogu id-kaardi põhine valimine võib olla valimispettus, mida ei ole võimalik hiljem kellelgi tõestada, st millega suudetakse tõestada et elektrooniline valimine on turvaline.
Ja leitigi “kirik keske küla” lahendus:
E-hääletuseks valmistumine jätkub tavapärases rütmis AGA vabariigi vaimiskomisjonil on aega oma otsus ümber hinnata kuni 5. oktoobrini ja teoreetiliselt on komisjonil võimalik e-valimised peatada ka nende toimumise ajal.
Ehk sisuliselt ei otsustatud mitte midagi selle 2+2=? asjaga.