Kuigi 2017. aasta esimeses kvartalis oli hiidlaste keskmine brutopalk saarlaste omast 52 eurot suurem ja teises kvartalis läksime naabersaarest isegi 15 euroga mööda, oleme poolaasta tulemuste lõikes jätkuvalt Eesti viimased.
Saarlaste brutopalk on kvartaliga tõusnud 816 eurolt 884 euroni ja sellega on möödutud Eestis viimasele kohale langenud Hiiumaast, kus brutopalk on tõusnud 868-lt 869 eurole. Poolaasta arvestuses oli hiidlaste brutopalk aga 868,5 ja saarlastel 850 eurot.
Statistikahuviline Aivar Sõrm ütles, et kvartalitulemuste põhjal ei saa järeldusi teha ja poolaasta arvestuses oleme hiidlastest märkimisväärselt maas. Tema hinnangul on selliste arengute taga oma seaduspära.
“Kui vaadata meie ettevõtlusstruktuuri, siis meil on valdav sektor, kus palk on väike ehk siis teenindus ja kaubandus ning tootmine on vähe esindatud,” märkis ta, lisades, et sama probleem on ka hiidlastel.
Teise põhjusena tõi ta välja tööpuuduse lihtsamate tööde tegijatele, samas kui keerulisematele töödele ei jätku jälle töökäsi. “Tundub, et need, kes on Saaremaalt läinud, on läinud ja kes on jäänud, need on jäänud,” lausus ta. “Saaremaale jäänud inimestel eriti valikuid ei ole ja selle tulemusena saab ka palgad madalal hoida ning pole põhjust tõsta. Samas on 2016. aastaga võrreldes saarlaste keskmine palk jäänud kolm ja hiidlastel kaks protsenti väiksemaks, kuigi otseselt kellelgi palka ju langetatud ei ole. See tähendab, et meilt on ära läinud kõrgelt tasustatavaid töökohti.”
Eesti 2017. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk oli aga 1242 eurot ja nii tõusis aasta keskmine brutokuupalk võrdluses 6,8 protsenti.
Kohati on hr Sõrme seisukohad õiged, kohati väärad. Väikeste kogukondade peamine palgatõusu pidurdav tegur on hoopis tööandjate (omanike) omavaheline kokkulepe. Nemad on turu omavahel ära jaganud. Palkade erinevus ettevõtete lõikes tööliste osas jääb vahemikku +- 50 eurot. See on just selline tase, mis tekitab mõtte ära minna aga järelemõeldes sunnib paigale jääma. Samasugused kokkulepped valitsevad ka keskastme ja kõrgemate juhtide osas. Kujundlikult väljendudes on tort lõigatud enam-vähem ühesuurusteks lõikudeks, et ei tekiks ahvatlust naabri lõigust ampsu võtta. On käputäis inimesi, kes seda protsessi suunavad. Saaremaal suudab igaüks, kes vähegi mõelda suudab selle “otsustajate” nimekirja kokku panna.
+++
Väga hea seletus! Nii see on.
Suurepärane! Lihtne ja kõik õeldud.
…aga kas sellest statistikast ka midagi Toompeale jõuab! – sealne seisukoht jääb ikka “ääremaaliseks”
Eelkõige peaks see statistika jõudma meie endi noorte ajudesse, et siia saarele pole mõtet elama jääda ja kui jääda, ei tasu hiljem viriseda, et palk nii väike ja kuidagi ei tule omadega välja. Mida rutem siit ära, seda vähem hiljem kahetseda.
Oli siin saarel juba vene ajal palgad võrreldes mandrimaaga väiksed ja on siiani, ainult, et palgavahe kasvab, mingit palgatõusu pole vaja siin loota ja ootama jääda!
täiesti kama kaks mis saartel toimub. Või ei toimu. Enamasti ei toimu. Lugesin just artiklit apteekides borrelioosi testmisvõimaluste kohta. Mis te arvate kas saartel saab seda teha? Ei. Kus on kõige rohkem nakatunud puuke – saartel. Küll teemaväline aga ikkagi ehe näide. Kontserttuuride – teatrietenduste reklaam: etendused toimuvad üle Eesti, jah toimuvad, välja arvatud saared. Eesti on mandril.
Siia otsa oleks kena koondada need lood,kui palju uusi autosid saarlased ostsid,kui palju poode avati,kui palju üritusi Saaremaal on…Tervisenäitajad ülekaaluliste osas.Saarlased,kui ühed suurima üüri maksjad ja korterite ostjad…Kaks töötavat stripiklubi.Taksofirmasid hulgi.Saarlastel on kogumishoiustel keskmiselt kuni 10 000 eurot…
Vastus Toompeale: kontserdid meil toimuvad,kuid kõik Arensburgi terassil.Miks nii?? Olgugi,et meil palgad väikesed,kuid Saaremaalt ära ei koli,kui ka peale makstaks.Saaremaa on elamiseks ideaalne koht.
Fantaasia. Vastupidi, kokkulepete asemel toimub üleostmine
Kui on väksed palgad, siis tulevikus on Saarlastel kõige väiksemad pensionid ning hõiska ka siis, kui hea on siin elada!
Ära unusta hindasid, mis siin kõige kallimad!
miinimumpalk peaks olema 1000 neto ja seda on meie töötegijad Eestis igati väärt
selline summa äraelamiseks normaalne kehtivate kaupade-teenuste hindadega
Vene okupatsiooni ajal oli käibel gruusia vanasõna – et sa kurat ainult palgast elaksid. Nii on ka praegu. Parematel poegadel on ka muid otsi. Näiteks üritavad oma esiisade maad ja metsa korras hoida.
O.A. PK
Muide, pensionärina saan natuke üle 400 euro. Kas pean vahule minema?