Kott, kuhu lapse viid! (6)

Angela Antsmaa tütar Janne-Liis alustab reedel kooliteed Valjala põhikooli 6. klassis ja koolikott on ema sõnul vahel olnud nii raske, et sangad kipuvad rebenema.

KOTT SAMA SUUR KUI TIRTS: Kohe kuuendiku staatusesse jõudev Janne-Liis Antsmaa sai uueks õppeaastaks uue koolikoti, millega reedel taas kooliteed alustada.
Irina Mägi

“Iga tunni jaoks on ju vaja kaasa võtta raamat, töövihik ja vihik, lisaks veel materjali, kui kontrolltööd ees,” räägib Angela Antsmaa. Tema arvates võiks küll välja mõelda süsteemi, mis laste rasket koormat natukenegi vähendaks. Sel aastal tuli tüdrukule osta uus koolikott, sest suureformaadilised õppevahendid poleks vanasse kotti ära mahtunud.

“Näiteks mingi kapisüsteem oleks mõistlik või siis tõesti viia osa kodutöid üle e-lahendustele,” arvab ema Angela. Ta lisab, et teisalt on liigne arvutist sõltumine muidugi kahe otsaga asi, sest kannatada võivad nii tähelepanu kui ka silmad. “Aga ega see hämaras ja poolküürakil lugemine ja kirjutamine ka kuigi parem ole,” märgib ta samas.

Pärast koolipäeva tuleb laps ema sõnul koju ja oodata on kohe kahte pauku: “Esimene laks käib siis, kui ta ähkides uksest sisse on vajunud ja ukse kinni lajatab, teine siis, kui kotipomm põrandale kukub.” Angela Antsmaa lisab, et nemad elavad koolile veel võrdlemisi lähedal, mis siis rääkida veel nendest lastest, kes peavad koolis käima bussiga, sest ega buss neid koduukse ette vii.

Valjala kooli hoolekogu liikme Marjan Tamme poeg Markus läheb tänavu neljandasse klassi ja kuigi poiss ise raske koti üle ei nurise, tunneb muret ema, kelle arvates on koolikott tõeliselt raske.

“Eesti keele vihik ei ole ju iseenesest mingi teab mis raske asi, aga osa asju kasutavad nad aastas vaid korra, kuid kaasa veavad ikka igasse tundi. Kui kotti autosse tõstan, mõtlen ise: isver küll, ta peab nüüd seda terve päeva kaasas tarima!”

Kuigi paljud õpikud ja töövihikud on tehtud kaheosaliseks ning osa õpetajaid lubab õppevahendeid ka koolis hoida, koguneb seljakotti ikkagi paras koorem. “Koolikott on ikka tõesti raske lastel. Õnneks Valjalas saavad 1.–3. klassi lapsed oma asju kappides hoida ning lahendusi on otsitud mitmeid, aga no tee, mis tahad – ikka on raske,” nendib Tamm.

Paljud lapsevanemad on pöördunud murega laste koolikoti raskuse pärast lastekaitse liidu poole. Märgitakse, et paljud õpikud ja töövihikud on suureformaadilised ja mahukad ning samas on koolid lahenduste pakkumisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks passiivsed.

Sellest tulenevalt viis lastekaitse liit 2017. aasta kevadel 1.–9. klassis õppivate laste vanemate seas läbi küsitluse, millest selgus, et 85 protsendil õpilastest ületab koolikoti kogukaal sotsiaalministri määrusega kehtestatud piirmäära. 1.–3. klassi õpilastel kuni 3 kilo, 4.–6. klassis kuni 3,5 kg ja 7.–9 klassil kuni 4,5 kg.

Selleks, et laps ei veaks kotis kaasas ebavajalikku raskust ja et koti kaalu vähendada, jagab lastekaitse liit kõigile osapooltele omapoolseid soovitusi. Näiteks pannakse vanematele südamele, et koolikott oleks valitud vastavalt lapse vanusele ja kaalule ning et vanem kontrolliks üle koolikoti sisu, et laps ei kannaks kaasas mittevajalikke asju.

Koolijuhtidele on aga soovitatud, et õpilastele võiks pakkuda erinevaid võimalusi kaasaskantavate õppevahendite kogukaalu vähendamiseks. Näiteks isiklikke kappe, ühisriiuleid, samuti võiks vähendada kodutööde osakaalu, kasutada erinevaid e-lahendusi.