RAHUL: Jaana Mõik ja Kaie Mõik koos väikese Kevin Ofmaniga naudivad tänu uuele kergliiklusteele jalutuskäike, mis varasemaga võrreldes kordades sujuvamalt mööduvad.
Foto: EGON LIGI
Osa jalgrattaga liikuvaid inimesi on leidnud, et Tallinna tänava kergliiklusteed ja tänavaid eraldavad liialt kõrged ja teravad ääred, mis rattarehve kahjustavad. Teised leiavad, et uus tee pigem soosib rattaga sõitu ning on selle kordi mugavamaks teinud.
Kui peatänava uuendustega on autojuhtide jaoks olnud põhiliseks teemaks stoppmärkide rohkus, siis nüüd on enda murekoha leidnud ka jalgratturid. Väidetavalt olla peale Tallinna tänava rekonstrueerimist jalgratturitel probleem sellega, et kergliiklusteede ristumisel tänavaga on kõrged ja teravad servad, mis lõhuvad rataste rehve.
Bivarixis osutab vigastatud ratastele esmaabi ning parandab katkisi osi Aimur Arge, kes tõdeb, et rehvide lõhkumine on pigem laste ja vanemate inimeste probleemiks. “See ei ole ainult Tallinna tänava puhul nii,” märkis Arge. “Enam-vähem kõik uued teed on kohati sellise järsema üleminekuga, aga see üksinda ei tohiks iseenesest küll rehvi lõhkuda.”
Ta lisas, et järsemad üleminekud nõuavad pehmemat lähenemist ning vahepeal tuleb lihtsalt tagumikku rattalt kergitada. Lapsed kipuvad rataste otsas ikka kiiremini väntama ja võivad seetõttu ka kergemini ratta rehvi vigastada, vanemad inimesed ei vaevu või ei tule alati selle peale, et rattaga kruiisides end järsema koha juures rattasadulalt kergitada.
Eilsel ennelõunal võis aga Tallinna tänaval näha ringi vuramas mitmeid rattureid, kellest vähemalt kaks probleemi ei näinud ning sõnasid, et uus kergliiklustee on loonud suurepärased eeldused rattaga liikumiseks. Naisterahvas, kes oma nime mainida ei soovinud, sõnas, et tema naudib nüüd rattasõitu kordades rohkem kui vanasti. Samuti leidis üks rattasõitja, et peatänaval tulebki rahulikult liikuda ning siis ei ole vaja ka ratta lõhkumise pärast muretseda.
Ka neljarattalistega liikujad ei lase end väikestest takistustest häirida. Noor ema Kaie Mõik sõnas, et lapsega jalutamine on kordades kergem. „Mööda kergliiklusteed on nüüd mugav Auriga keskuseni saada. Muidugi peab silmas pidama, et ristmikel tuleb veidi ettevaatlik olla, sest esirattad kipuvad äärekivi taha kinni jääma,“ märkis ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Sellegi poolest on see liiklus seal ajuvaba.
Ringteed on suhteliselt kitsad,stoppmärgid on seal kus neid üldiselt üldse vaja ei oleks..tänav mis enne oli hea nähtavusega ,on kaetud nüüd nii paljude liiklusmärkidega..et seal toimuvat on taustast üsna raske eristada. Pisikesed saared igal pool ja sebrad seal kus neid nii vaja poleks.
Mulle meeldivad need uued teravad ääred. Saab ikka nokka ka vahepeal tõsta
Ma panen ühel hetkel oma pea ka sinna terava kõnniteeserva peale
Millal linna poolt lubatud Audi esine purskkaev valmis saab?
Sõidan seal palju rattaga ja ülemineku ääred väga ebaühtlased. Mõnes kohas olematu ja teises kohas liiga kõrge ja terav. Kiire ja lohakas töö! Aga siiski parandatav. Tehke korda!
Tee rahvale see meelespära!
Pean ütlema, et uued kergliikusteed on küll väga toredad, kuid need teravad ääred on tõepoolest väga häirivd. Pealegi võiks märgiatda jalakäijate ja ratturite poole nagu on näiteks Rootsis. Oleks turvaliaem nii j
alutajatele kui ratturitele
Tallinna tn kergliiklustee pole rattaga sõitmiseks, vaid kulgemiseks. Seal on äärekivid, mille asemel oleks võinud olla asfalteeritud kallak, miks on vaja kuradima äärekivi asfaltite ristumiskohtadesse?
Kusjuures mingil x-meetodil on keegi neid äärekive freesinud, kuigi suurt tolku sellest pole. Äärekivid jätta panemata ja asfalteerida kallak või panna äärekivi võimalikult madalale, soovituslikult pm tasaseks sõiduteega. See äärekivi ei kaitse seal peale- ja mahasõitudel mitte kedagi. Ikka ei jaga, miks neid üldse enam kasutatakse seal. mõistan, et piiramiseks on vaja servadesse, kuid peale- või mahasõidu saab ju ometi teise meetodiga luua.
Üks hullemaid freesitud servi on peale Jyski seal ringtee juures.
Äärekivi ära visata ja asemele kaldasfalt nagu betoonist kaldtee. Olgu betoon või asfalt, aga korras võiks olla.
Taevake, suurem osa linna (eriti vanalinna) kõnniteedest on ikka veel nagu õudusunenägu, ja nüüd norida selle kallal, mis on üsna OK – kas see pole pisut liig?
Eks vigu võib igalt poolt otsida ja ka leida. Ehitusjärelvalve võiks vähe asjalikum olla küll.Samas ei saa unustada ,elame väikelinna sündroomi küüsis.Käsi peseb kätt.Hea ,et niigi läks.
Järgmiseks võiks kesklinna pommiaugud(kõnniteed) ette võtta kui teatud seltskonna pidude sponsoreerimisest raha üle jääb (merepäevad jne).Kohati on võimatu liigelda ilma ,et metroseksuaalne lakkking või peen hipstekets kannatada ei saaks liigeldes.Tööle peab kulgema vahetusjalatsites mis on suht ok iseenesest ,aga matkasaabas ja viigipüks on “big no no” moepolitsei silmis.