Mustjala festival – muusika jõud

Joonistus: ANDRUS PEEGEL

„Muusika ühendab inimesi ja rahvaid. Eestlastena teame seda väga hästi. Ent muusika võluvägi suudab tekitada ja arendada seoseid ka nendes valdkondades, mis esmapilgul helikunstist kaugele jäävad,“ kirjutab Mustjala festivali kunstiline juht Aare Tammesalu.

Tänavu ellu viidav haldusreform teeb Saaremaast ühe suure valla. Saaremaa kultuurielu edasist korraldust ootavad ilmselt ees muudatused, mille mahtu ja ulatust me veel ei tea. Loodan, et muusika, kaunid kunstid ja kultuur laiemalt suudavad olla ühisvalla ühendavaks jõuks ja aidata kaasa igakülgse koostöö arengule ning õitsengule Saaremaal.

Läbi aastate on Mustjala festivali peamisi teemasid olnud loodus ja inimene. Muusika on kõlanud mererandadel, metsatukkades, niitudel ja inimese poolt täiendatud looduse keskel – Ninase poolsaare rannakaitsepatareis. Mustjala festivalil kohtub Saaremaa looduse kordumatu ilu andekate heliloojate ja väljapaistvate interpreetide loominguga. Tulemust naudivad nii kuulajad-vaatajad kui ka esitajad ise. Sel põhjusel on tuntud muusikud Eestist ja maailmast enam kui 20 aasta jooksul leidnud tee Saaremaa põhjarannikule.

Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatus­ahjudega. Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvariided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ja rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soojendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu. Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte.

Tänavu 25.-29. juulini kestnud Mustjala festivali kontserte külastas laias laastus 400 või veidi enam inimest, mida on umbes saja võrra rohkem kui mullu. Samas oli ka kontserte sel aastal rohkem ja festival seeläbi pikem.

Avakontsert oli intrigeeriv, üles astus noobel ja akadeemiline Tobiase keelpillikvartett, kes hiljuti esines Berliini Konzerthausis ja Peterburi konservatooriumi saalis. Mängiti Ninase rannakaitsepatareis XX sajandi suurte meistrite Benjamin Britteni, Dmitri Šostakovitši ja Arvo Pärdi teoseid. 26. juunil kõlas Mustjala Anna kirikus Johann Sebastian Bachi ja teiste vanade meistrite ajaproovile vastu pidanud muusika, solistiks lummava häälega sopran Arete Teemets, orelil mängis Norman Illis Reintamm Kanadast. Lisaks sai kuulda Mustjala koguduse õpetaja mõtteid reformatsiooniideede tähendusest ja nende sõnumist kaasaja inimesele.

Pidula forellis näitas vokaalset kõrgvormi ansambel Estonian Voices ja päev hiljem kõlas Kihelkonna rahvamajas tšellomuusika siinkirjutaja ning  Kreeka–Prantsuse pianisti Alexandra Nomidou esituses. Festivali lõpetas legendaarne Saaremaa akordionist Rein Orn koos sõpradega. Mõnusa etteaste pakkusid nad süva­sadamas.