Almi Tugeva, tugeva inimese tee

Poetessi Almi Tugeva luule on suuresti loodusluule. Aga sellesse loometöösse mahuvad ka inimene oma armastusega ja usuteema. Kui inimene on usklik, siis on see kingitus. Kui inimene armastab loodust, on tal  hea süda. Kui ta tunneb lähedust inimestega, on see rikkus. Ning sellisena ongi Almi Tugev kõndimas tugevate teel.

Almi Tugev hindab inimestes kõige enam ausust, siirust, heasoovlikkust, kannatlikkust, sallivust, lojaalsust.

Seda kõike on  temas endaski. Küll aga kerkib kõige rohkem esile tema abivalmidus.

Kunagi küsisin Almilt: kust saab alguse  Sinu vaimulik luule? Ta vastas: „Minu vaimulik luule või üldse luule saab alguse igavesest Allikast – Loojast, sest tema kätetöö, mosaiik on kogu loodu me ümber, loomulikult ka inimene. Jumala loodud imedest sünnivadki luuleread. Inspiratsiooni annab mere lähedus, kuuldes vete igavikulist müha või märgates pilvise taeva all kivi­klibulisel teel üksikut võilille nagu ergast päiksekiirt, kuuldes tuules õõtsuva rukkivälja imelist sahinat või nähes üle kevadvärske õuemuru jooksmas paljasjalgset tüdrukut või poisipõnni. Iga päev me elus on kordumatu ime ja me kõik oleme loojad, igaüks omal viisil.“

Almi luule on andnud ideid mitmetele heliloojatele. Ikka ja jälle saab ta teateid, et tema luuletusi on viisistatud. See on meeldiv tunnustus loojale. Küllalt sageli käib Almi kirjandussõpradele oma luulet lugemas. Jääb ikka  soovida rõõmsat elutahet, uusi värsse!

Enda Naaber

 

Print Friendly, PDF & Email