
EI TOHI NURISEDA: Tihemetsa söögitoa perenaise Tiina Mai sõnul peab leppima sellega, mis võrkudest tuleb.
Foto: MAANUS MASING
Tänavused ahvenasaagid on kesisevõitu, kuigi mõnel pool jääb püünistesse ka suuremaid kalakoguseid.
Tihemetsa söögitoa perenaine Tiina Mai sõnas Saarte Häälele, et ahvenat on kogu aeg vähe ja peab leppima sellega, mis oma võrkudest tuleb ja tuuakse.
„Nasva meres ei ole ju mitte muhvigi, meestel on mõrrad sees ja seal pole mitte midagi. Ma kinnitan, et ahvenat pole kunagi nii palju, kui teda on tahetud,” lisas Mai.
Ösel Fish OÜ tegevjuhi Raul Paabu sõnul on ei ole selles midagi ebatavalist, kuna iga aasta on erinev. „Jah, eelmised aastad on olnud paremad, see aasta on kehvem. Tänavu on kõik asjad teistmoodi,” lisas Paabu.
Ettevõtte tegevjuhi arvates on peamiseks mõjutajaks ilmastik: „Kõik on nagu natuke hilisem.” Paabu lisas, et ahvenaga tegelemine on nende tegevusest üks väike osa ja seega ei ole ettevõtte jaoks selles midagi problemaatilist.
Staažika kaluri Eino Ruttu sõnul sõltub kala levik tuulest ja toidust. „Umbes nädal aega tagasi, kui olid kõvad läänetuuled, tõusis vett siin 35 cm üle praeguse normi. Siis lasi mudil jalga ja ahven läks koos mudilaga,” lausus Ruttu.
Ruttu arvates ei saa kunagi olla sedasi, et ahvenat on siin ja seal ühtmoodi. „Kala kohta ei saa meres öelda, et vaat, selles lahesopis või kohas on pidevalt. Ühe aasta on, teine aasta ei ole.”
„Mina ei saa öelda, et ahven on kadunud. Vanainimese jaoks on see, kui saad hommikul 20 kilo ahvenaid, tõeline heameel, aga see mees, kes peab kalamüügist elatuma, tahab igal hommikul 100 või 150 kilo. Tema ütleb kindla peale, et ahvenat on vähe,” lisas kalur.
Taavi Sink