Sadamaaita seab end sisse käsitöö-džinnivabrik (6)

LAHHENTAGGE TUUMIK: Saaremaise käsitöö-džinni esmaesitlus toimub Sadamaaidas Maariti ja Tarmo kinnitusel täna õhtul. Sõber Bruno on päri.
MAANUS MASING

Juba tuleval, 2018. aastal stardib Kuressaare ühes vanimas hoones Sadamaaidas käsitöö-džinni Lahhentagge destilleerimisvabrik.

Esimene partii saaremaiselt kanget märjukest on juba olemas ning esmakordselt saab seda proovida täna õhtul Sadamaaidas esietenduva Kuressaare linnateatri suvelavastuse puhvetis. Niinimetatud puhvetiruumi end hiljem destilleerimisvabrik sisse seabki. Samuti on jook tänasest müügil Saarte Sahvris.

Vabrikut veavad Tarmo Virki ja Maarit Pöör, kes pakkisid hiljuti pealinnas oma kohvrid ning kolisid päriselt Saaremaale Salme valda. Viimased 5-6 aastat olid nad tublid suvesaarlased, ent kuna Lahetaguselt leiti omale päris kodukoht, kolitigi tänavu juunis püsivalt saarde.

Juurte juurde tagasi

Päris niisama huupi pole nad Saaremaad oma elupaigaks valinud. Tarmo juured ulatuvad Saaremaal isegi 17. sajandisse. „Ise olen sündinud küll mand-ril, aga tulin nüüd juurte juurde tagasi,“ tõdes ta. „Mina olen ilmselt hingelt saarlane. Tunnen, et siin on minu õige koht,“ lisas Maarit.

Kuulsaim mees, kes Lahetaguse külast pärit, on teadupoolest maadeuurija Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Just temast said vabriku rajajad inspiratsiooni. „Oleme läinud liikvele natuke start-up’ilikult – kõigepealt tegime toote ja nüüd hakkame alles asja püsti panema,“ muheles Virki.

Džinnitootmise plaan tekkis läinud aasta alguses tootedisaini taustaga Maariti peas. Külavahel naabrinaisega jalutades näidanud too talle ühel mereäärsel krundil, et seal asus kunagi Bellingshauseni ehk Lahetaguse mõisa viinaköök.

Õpiti väiketootjatelt

„Kui jalutuskäigult koju jõudsin, teatasin Tarmole, et selle viinaköögi paneme uuesti püsti!“ naeris naine. Koos hakati mõtet arendama ja leiti, et Bellingshauseni võtmes oleks paslik asi ära teha. Külastati väikseid lähiriikide destilleerimisvabrikuid ja õpiti neilt, kuidas oma viinakööki rajada ning käsitöö-džinni toota.

Tugeva start-up-maailma taustaga Tarmo Virki on üritanud oma oskusi ja teadmisi ära kasutada ka Lahhentagge käimalükkamisel.

Retseptini jõuti samuti loomulikult. Eelmisel suvel kõnniti mööda Lääne-Saaremaa niite ringi ning otsiti taimi, mis võiks jooki sobida. „Ja leidsimegi!“ kinnitas Maarit Pöör. Lahhentagge džinnile annavad talle omase meki sireliõied, nurmenukud, kaselehed, nõmmliivatee ja kohalikud kadakamarjad. Väikse vimka annab asjale Põhjala ingver.

Lahhentagge tiimis on ka üks uusmeremaalane, kes on vastava koolituse saanud Šotimaal. Tema oli taimede otsimisel ja retsepti kokkuklappimisel oma nõu ja jõuga abiks. Et siinne vabrik pole veel  käigus, valmis esimene partii ühes tillukeses Belgia destilleerimistöökojas, kelle äriks ongi kümmekonnale tootjale nende jooke destilleerida. „Leidsime, et nad on professionaalsed ja piisavalt väikesed ning saame neilt palju õppida,“ nentis Virki. Turustamisplaanid on meeskonnal suured. Eelkõige tahetakse džinni müüa Eestist väljapoole. Juba on ka mõned väärt kontaktid Venemaal. Ent kindlasti saab saaremaist kraami ka Saaremaalt ja üle mere Eestist.


Ö-s on miskit peidus

Eriti uhke on Tarmo Virki käsitöö-džinni pudelit ehtiva kujunduse üle, mille lõi nende sõber-koostööpartner disainer Inglismaalt. Pudelil kirjas oleval sõna Ösel on ö-tähe sees omakorda tilluke e-täht. „Kunagi keskajal oli selle ö-tähe kirjutamiseks erinevaid kirjaviise ja meie disainer käis mööda Saaremaa kirikuid, et leida ainest, kuidas täpselt „Ö“ teha. Päris palju inspiratsiooni sai ta Karja kirikust,“ märkis Virki. Lisaks on Lahhentagge OÜ üks väheseid Eesti ettevõtteid, kel on päris oma font ehk kirjastiil. „Kuna disainer on tüpograaf, oli loomulik, et ta loob asja algusest peale koos oma fondiga,“ lisas Tarmo Virki.

Print Friendly, PDF & Email