Kriitik Saksamaalt: „Nurjatus saares“ tõsteti esile Saaremaa looduse ilu

Saaremaa ooperipäevadel esietendunud Rein Rannapi „Nurjatut saart“ saatsid küll publiku ovatsioonid, kuid kriitikutel jagus ooperi kohta ka teravaid sõnu.

Viimati ilmus sisukam arvustus Eesti kultuurilehes Sirp, kus ooperikriitik Zenaida des Aubris oma muljeid jagas. Berliinis elav kriitik on varem arvustanud ka Ülo Kriguli „Luigeluulinna“, mis mullu Saaremaa ooperipäevadel esietendus.

Zenaida des Aubrise hinnangul on tegemist pigem kohaspetsiifilise teosega, milles tuuakse pidevalt esile Saaremaa looduse ilu oma kadakate, floora ja faunaga.. „Siiski on teemad nagu armastus, kättemaks, hea ja kuri universaalsed ning pärast mõningaid väikesi muudatusi saaks teost ette kanda ka mujal,“ leiab ta.

Eraldi kiitis kriitik lauljate selget diktsiooni: „Võimalik, et esinejad tõid kaasa oma kogemused draamalavalt – igatahes võis igast sõnast aru saada.“ Samuti tõi ta positiivsena välja, et lavastaja Vahur Keller ja kunstnik Jaanus Laagriküll kasutasid kõiki olemasolevaid teatrivahendeid maksimaalselt.

Kriitilisema poole pealt leidis ta, et muusikas on ülekaalus rokiefektid, mis tähendas, et rokk mattis kammerorkestri kõla sageli enda alla. „Muusikajuht Martin Sildosel oli keeruline ülesanne koordineerida omavahel rokkansamblit (kitarr, elektrikitarr, löökpillid, klahvpillid) ja klassikalist kammerorkestrit. Kammerorkestri kõlajõud kannatas võimendusest hoolimata ja jäi kohati rokielementidele täiesti alla. Kui ettekanne oleks kõlaliselt paremini tasakaalus, saaks Rannapi teose eri tahke edaspidi ka viimistletumalt välja tuua,“ kirjutas des Aubris. Veel leidis kriitik, et kui naistegelased välja jätta, olid karakterid pigem üheplaanilised – kas halvad või head.

Saaremaa ooperipäevi korraldav Eesti Kontsert on mõista andnud, et „Nurjatut saart“ on suure tõenäosusega võimalik näha taas tuleva aasta alguses ja siis juba Tallinnas.

Print Friendly, PDF & Email