Ilmavalgust nägi Saaremaale pühendatud luulekogu

Eile pärastlõunal toimus Aavikute majamuuseumis Saaremaal sündinud ja suurema osa oma elust siin elanud ning töötanud harrastuspoetessi Olga Säreli luulekogu „Saaremaale“ esitlus.

Luuleraamatu tutvustamisel sõna võtnud Enda Naaber ütles Saarte Häälele, et ehkki Olga Särelit peetakse sageli harrastusluuletajaks, polevat see tema arvates korrektne. „Olga luuletusi nii iseloomustada küll ei saa, sest kogu tema looming mõjub kuidagi värske ja huvitavana,“ lausus ta. „Tema poeesia on äärmiselt saaremaine ja kindlalt võib öelda, et selle on kirjutanud loodustarmastav inimene.“

Raamatu avaldanud kirjastuse Ilmamaa juht Mart Jagomägi tõi välja, et Särelis on tunda selget luuletajaandi. „Ta on luules erinevaid vorme katsetanud, mis teeb ta loomingu ainulaadseks. Tema kirjavahetusest ilmneb ka, et ta on olnud küllaltki heades suhetes näiteks Kitzbergi, Underi ja teiste suurkujudega,“ märkis Jagomägi.

Mitme aastakümne vältel erinevates meediaväljaannetes ilmunud Olga Säreli luuletused kogus kokku Hando Runnel, kes ise eilsel üritusel kahjuks osaleda ei saanud. Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti arvas, et tõenäoliselt avaldas Runnelile mõju Säreli luuletuste lihtsus ja looduslähedus.

Runnel on viimasel ajal üldse Eestis palju andekaid n-ö sahtlisse kirjutajaid avastanud, kes varem märkamata on jäänud. Olga Särel on neist vaid üks suurepärane näide.

Äsjailmunud luuleraamat „Saaremaale“ sisaldab umbes 160 erineva pikkusega luuletust, mis on kirjutatud ajavahemikus 1915-1934.

Olga Särel sündis 1894. aastal esimesel jõulupühal Laimjala vallas Audla külas. Kui ta oli vaid neljaaastane, kolis perekond Narva, kus möödusid ka Olga noorusaastad. 1914. aastal naasis ta aga Saaremaale, kus elas Kapra ja Audla külas ning elatus peamiselt käsitööst. Olga Särel suri 1979. aastal ja on maetud Kahtla kalmistule.

Oma põhitöö kõrvalt kirjutatud luuletusi avaldas ta peamiselt kohalikes ajalehtedes Hääl ja Meie Maa ning ajakirjades Agu, Eesti Naine, Maanoored, Noorusmaa jm. Luuletajana kasutas ta mitmeid pseudonüüme, näiteks Myosotis (meelislill ehk meelespea, see nimi on ka äsjailmunud luuleraamatu esikaanel) ning Saaretar. Säreli luulekogu tutvustuses on öeldud, et paljudes tema luuletustes on Saaremaa väga omapärast ilusat loodust kirjeldatud ehtsalt ja tunnetest hõõguva südamega.

Raamatu väljaandmist toetasid Sigrid ja Indrek Toome, OÜ Merinvest ja Pöide vald.

Print Friendly, PDF & Email