Ohud elektri kõrgepingeliinide juures

Sel aastal on ehitus- ja metsatööde ning väliürituste käigus lühikese aja jooksul toimunud mitu vahejuhtumit, kus inimese juhitud masinate sattumine kõrgepingeliini elektrijuhtme vastu või selle ohualasse on toonud kaasa tõsised vigastused ja olulise varalise kahju.

Elude, tervise ja vara säästmiseks toob elektri- ja gaasisüsteemihalduri Elering võrguhalduse osakonna juht Mart Landsberg välja kõige olulisemad ohutusega seotud nõuanded.

  1. Elektrilöögi võib saada ka juhet puutumata. Eleringi hallatavate suurte 330- ja 110-kilovoldiste (kV) elektriliinide puhul võib inimene saada surmava elektrilöögi ka ilma otseselt elektriliini puutumata. 110 kV liini puhul võib elektrilöök toimuda 1 meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ning võimsamate puhul lausa 2,5 meetri kauguselt. Kuigi liinid on enamasti kõrgel, võivad ohtliku olukorra tekitada näiteks suuremad masinad, nagu kraanad, tõstukid või kombainid, aga ka kõrge antenn, batuut või tuulelohe.
  2. Jälgi sõiduki kõrgust ja liikumisraadiust. Ohtlikke olukordi tekitavad tavapäraselt transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana/tõstuki nool tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Suve lõpul satuvad elektriliinidele ohtlikult lähedale ka vilja lõikavad kombainid. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb liiklemine kõrgemate kui 4,5 meetrit transpordivahenditega Eleringiga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt konsulteerida Eleringiga.
  3. Pinge alla sattunud masina juht ei tohi kabiinist väljuda. Elektripinge alla sattunud masina kabiinist ei tohi mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub juht veelgi suuremasse ohtu. Kui masinat pole võimalik liinijuhtme juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Paljudel juhtudel lakkab tehnika töötamast, kuna ülelöögi tulemusel purunevad masina rehvid.
  4. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on eluohtlik. Lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ning seda ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest tulev kuumus juhtmete venimist, mille toimel vajub liini juhe maapinnale lähemale ning oht elektrilöögiks suureneb veelgi.
  5. Raietööd elektriliini kaitsevööndis tuleb kindlasti kooskõlastada Eleringiga. Raietööde tegemisel ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks kindlasti langetada puid liini suunas. Lisaks sellele on keelatud puude ladustamine õhuliini all või selle vahetus läheduses. Kõik raietööd põhivõrgu elektriliinide läheduses tuleks kõigepealt kooskõlastada Eleringiga, et tööd saaksid tehtud võimalikult turvaliselt.
  6. Igasugune tegevus liini kaitsevööndis tuleb eelnevalt kooskõlastada. Kõrgepingeliinide läheduses tegevuste korraldamine, näiteks avalikud üritused, ehitustegevus ja pinnasetööd tuleb eelnevalt Eleringiga läbi rääkida. Kontaktid leiab Eleringi kodulehelt või tel 71 51 222. Äärmiselt ohtlik olukord leidis tänavu mai lõpus aset ühel kohalikul laulu- ja tantsupeol, kus lastele mõeldud batuudid olid paigaldatud ilma konsulteerimata otse liinijuhtmete alla.

Elering haldab elektri põhivõrku ehk kõige suuremaid 330- ja 110-kilovoldiseid elektriliine. Eleringi hallatavaid kõrgepinge õhuliine on võimalik eristada teistest (kesk- ja madalpinge) liinidest mastide suuruse, kõrguse ning isolaatorketi pikkuse järgi. Eleringi liinide mastid on maastikul kõige suuremad.

Mart Landsberg, Eleringi võrguhalduse osakonna juhataja

 

 

Print Friendly, PDF & Email