Raport: Kuressaare haigla on keskmiste seas (2)

Haigekassa raportis haiglate ravikvaliteedi kohta jäävad Kuressaare haigla näitajad keskmiste hulka, ent ravijärjekorrad on üldhaiglate keskmisest tublisti pikemad.

“Üldjoontes on Kuressaare haigla tulemused HVA ehk haiglavõrgu arengukava haiglate keskmiste tulemustega kooskõlas,” märkis haigekassa terviseedenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg. “Kuressaare haigla on üldhaigla, seega mõned tulemused on kooskõlas ka üldhaiglatele iseloomulike trendidega.”

Haigekassa võtab eelmise aasta kohta koostatud ülevaates luubi alla ka ravijärjekordade pikkuse möödunud aastal.

Veerand ootas üle lubatud ooteaja

Kuressaare haiglas pääses esmastest eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule pöördunuist tohtri jutule ilma ooteajata ehk samal päeval vaid 10% inimestest. Seda on märgatavalt vähem kui keskmiselt üldhaiglate puhul (21%). Keskhaiglate arvestuses oli samal päeval arstile pääsenute keskmine osakaal 14% ja piirkondlikel haiglatel 17%.  

1–7 kalendripäeva pidid Kuressaare haiglas arstile pääsemist ootama 13% patsientidest. Üldhaiglate keskmine näitaja oli 22%, keskhaiglatel 21% ja piirkondlikel haiglatel 14%.

Kuressaare haigla tohtri vastuvõtule soovinuist üle poole patsientidest ehk 53% ootasid 8–42 kalendripäeva. Üldhaiglate keskmine oli 43%, keskhaiglatel 36% piirkondlikel haiglatel 26%. Ligi veerandil ehk 24% patsientidest tuli eriarsti vastuvõttu oodata üle lubatud ooteaja ehk rohkem kui 42 kalendripäeva. Üldhaiglate puhul oli see osakaal keskmiselt 14%, keskhaiglatel 29% ja piirkondlikel haiglatel 43%.

Haigekassa koostatud ülevaatest võib ka lugeda, et nende patsientide osakaal, kes surid 30 päeva jooksul pärast operatsiooni, oli Kuressaare haigla puhul 8% – 1285 patsiendist suri 105. 8% oli ka üldhaiglate keskmine näitaja. Piirkondlikel ja keskhaiglatel oli see osakaal aga 5%.

Kuressaare haigla puhul oli 12 kuud pärast intensiivravile sattumist elus 75% patsientidest ehk 350st inimesest 262. See näitaja on parem kui üldhaiglate keskmine (67%). Vaid Rapla haiglal oli see osakaal veelgi suurem – 78%. Samas oli seal intensiivravi patsiente kokku vaid 37, kellest aasta pärast ravi elas 29. Narva haigla intensiivravipatsientidest oli aasta pärast elus 58% ehk 259st inimesest 151. Keskhaiglate ja piirkondlike haiglate keskmine näitaja oli 80%.

Ägeda insuldi diagnoosiga patsientide osakaal, kes 30 päeva jooksul surid, oli mullu Kuressaare haiglas pisut alla poole – 24%. 82-st patsiendist suri 20. Üldhaiglate keskmine protsent oli 25%, piirkondlikel ja keskhaiglatel 18%.

Vaja telemeditsiini keskust

Kuressaare haiglas tehti 76st isheemilise insuldi vältimatust ravijuhust nelja puhul  rekanaliseeriv protseduur ehk trombolüüs. See osakaal, 5,3%, on üldhaiglate seas suurim –lõviosas haiglaist ei tehtud trombolüüsi mullu ainsalgi korral. Vaid Viljandi haiglas tehti see protseduur 154 ravijuhust viie puhul.

Raportis on ära toodud Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi kuuluvate dotsent Janika Kõrva ja dr Andrus Kreisi kommentaar, kes tõdesid, et üldhaiglates tehtud trombolüüside arv on suurenenud. “Ühest küljest ei ole see õige, sest raviotsuse peab tegema neuroloog, tagatud peab olema protseduuri kvaliteet, teisalt ei saa aga protseduuri jätta tegemata,” kirjutasid spetsialistid.

“Kuressaare haiglas ja veel ka mõnes teises suuremas üldhaiglas on vajalik luua telemeditsiini teenus, mille eest peaks tasuma haigekassa. Pärast trombolüüsi tuuakse patsient kohe edasi insuldikeskusse.”

SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Märt Kõlli lubas, et haigla kommenteerib teemat järgmisel nädalal pärast raportiga tutvumist.

Print Friendly, PDF & Email