LÄÄNEMERE AJALOOPÄEV: Pingeline aeg tõi esiplaanile julgeoleku teema (2)

Kuressaare kultuurikeskuses eile toimunud IX Läänemere ajaloopäeva keskne teema oli julgeolek ja stabiilsus ning Läänemere geopoliitiline olukord praegu ja sajand tagasi.

Põhjendades säärast teemavalikut, ütles ürituse üks korraldajatest, Riigikogu liige Urve Tiidus, et praeguses poliitilises olukorras on see igati mõistetav ja loogiline. „Võttes arvesse, mis laias maailmas toimub, on vist suurem osa inimestest jõudnud arusaamisele, et praegu ei ela me just kõige turvalisemal ja stabiilsemal ajalooperioodil,“ tõdes ta.

Seekordse ajaloopäeva üks peaesineja oli Eesti kaitseminister Jüri Luik, kelle hinnangutes julgeoleku olukorrale Läänemerel jäid valdavalt kõlama pessimistlikud toonid. „Olen pessimistlikult meelestatud ses mõttes, et meie idanaabril oleks juba aeg mõistusele tulla,“ selgitas Saarte Häälele antud lühiusutluses oma seiskohta.

Kaitseministri sõnul annavad Venemaa praegused valitsejad sellise suure sõjalise õppuse korraldamisega, nagu septembrisse kavandatud „Zapad“, kus osaleb ligi 100 000 meest, kogu maailmale väga negatiivse signaali nende suhtumisest Euroopa üldisesse julgeolekusse. „Praeguse seisuga pole nad vaatlejaid kõnealusele õppusele kutsunud,“ jätkas ta, „seepärast peaksime omalt poolt olema valmis kõikvõimalikeks ootamatusteks.“

Samas Luik poliitiku ja kogenenud diplomaadina kohe täpsustuseks lisas, et ootamatuste all ei pea ta silmas mingit otsest sõjalist konflikti. „Sooviksin ära kasutada juhust ja inimestele öelda, et mingiks paanikaks või mureks põhjust ei ole,“ märkis ta. „Kuid fakt ise, et sellised suurejoonelised õppused siiski toimuvad, on alati pinge ja riski allikas, millega praegu tegelevad kaitse- ja julgeolekupoliitika asjatundjad.“

Vastates küsimusele, kas ta praeguses pingelises ja heitlikus olukorras ka mingit lootuskiirt näeb, ütles Luik: „Lootuskiirt näen eelkõige selles, et lääneriikide koostöö on viimastel aastatel olnud erakordselt aktiivne, mistõttu on ka Läänemere julgeolek heal tasemel. Vene faktoriga me arvestame peame, kuid samas peame olema ka rahulikud ja säilitama kindlameelsuse ning mitte n-ö üle muretsema.“

Mis puudutab aga viimasel ajal levima hakanud stsenaariume, et sõjalise konflikti korral Läänemerel satuvad löögi alla eelkõige saared, näiteks Gotland, siis sel teemal kaitseminister praegu veel spekuleerida ei soovinud. „Rootsi küll hiljuti taastas oma alalise sõjalise kohaloleku Gotlandil,“ ütles ta. „Kui me aga vaatame selle sammu mastaape, siis on see pigem hoiatav sõrme viibutamine.“

Soome poolt esinesid ajaloopäeval politoloog Pekka Visuri ja diplomaat Matti Anttonen, kes aastaid oli Soome suursaadik Venemaal.

Möödunud aastal oli Läänemere ajaloopäev pühendatud Eesti-Soome majandussuhetele, kaks aastat tagasi vaagiti aga televisiooni rolli kahe maa vahelistes suhete arengus.

Läänemere ajaloopäeva traditsioon sai alguse 2009. aastal, mil suur Saaremaa sõber Jarmo Virmavirta pakkus idee korraldada saarlastele ja ooperipäevade külalistele Eesti ja Soome suhteid analüüsiv seminar.

Print Friendly, PDF & Email