Tragikoomiline ooper „Nurjatu saar“ pakkus publikule tõelise elamuse (7)

Möödunud nädalavahetusel kahel korral etendunud „Nurjatu saar“ pälvis publiku poolehoiu ja see ongi peamine, leiavad Saaremaa ooperipäevade korraldajad.

TRAAGIKA: Kristel Aaslaiu (nunn Birgitta) esituses kuuleb ka humoorikaid palasid. Antud hetkel püüab ta teisi munkasid ja nunnasid surmast päästa, paraku ebaõnnestunult. Pilt on tehtud proovis.
MAANUS MASING

Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten leiab, et publiku reaktsioon ja aplaus on kõige ausam viis, kuidas etenduse õnnestumist hinnata. „Kui mõlema esituse järel tõusis rahvas kohe püsti, siis see on aus värk,“ oli ta rahul. Kokku nägi Rein Rannapi „Nurjatut saart“ kahe õhtu jooksul Kuressaare lossi ooperimajas umbes 4000 inimest.

Leiten tõdes, et kriitikute hulgas tõusis esietenduse järel üles küsimus, kas tegemist oli rokkooperi, muusikali või millegi muuga. „Minu jaoks on ta ooper, millel on selged ooperitunnused: dramatism, libreto, retsitatiivid…“ loetles Eesti Kontserdi juht.

Selleks, et publiku jaoks kogemust erilisemaks muuta, ei olnud „Nurjatu saare“ sisu enne etendust avalikustatud. Seetõttu tuli mõningase üllatusena, et „Nurjatu saar“ kulmineerus Suure Tõllu ja Pireti saamisloona. Loo autori Andrus Kiviräha sõnul oli see väike etteplaneeritud vimka: „Loo jutustamine ju säärastest väikestest detailidest koosnebki ja tore puänt on iga loo lõpetamisel väga oluline.“ Libreto kokkuseadmisel anti Kivirähale sisuliselt vabad käed. Temalt sooviti vaid, et tegevus toimuks tuhat aastat tagasi Saaremaal ja et lugu oleks kaasahaarav, ootamatu ning põnev. Laval nähtuga jäi Kivirähk väga rahule: „Nagu ma pärast esietendust Rannapile ka ütlesin: oli suur au selles projektis kaasa lüüa ning maestroga koostööd teha.“

„Nurjatu saare“ etendust nautinud Saaremaa turismiasjaline Angela Nairis ütles, et kogu asja tegi võimsaks kaasaegne tehniline lahendus. „Tasus vaatamas käimist ja emotsioon oli väga hea.“ Nairise hinnangul jätsid ehk Andrus Albrecht ja Marko Matvere teiste kõrval pisut nõrgema mulje, kuid see tunne võis olla tema sõnul ka sellest, et teised olid lihtsalt nii võimsad. Eriti tõstis Nairis esile Saaremaalt pärit Kristel Aaslaidu, Lenna Kuurmaad ja Markus Teeäärt.

Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee tõstis esile Kiviräha pisut eneseiroonilist muinasjuttu, mis lavalt vastu vaatas. „Ja (lavastaja – toim) Vahur Keller kasutas nukuteatri lavastusvõtteid ja kujundeid hästi ära,“ lisas ta. Kõige elusam oli Sillavee sõnul laval Kristel Aaslaid: „Sealt ka kodupubliku korduv aplaus.“ Puudust tundis ta aga väikesest kavalehekesest.

Eesti Päevalehes ilmunud arvustuses, mille autor on ERR-i muusikatoimetaja Ruth Alaküla, tuuakse lavastuse väärtuslikema poolena välja rollisooritusi: „Au ja kiitus Rannapile sellise osaliste ansambli kokkukutsumise eest.“

Kriitilisema poole pealt on Alaküla välja toonud, et ooperi algus ei tahtnud kuidagi vedu võtta ja tükk venis. „Kui teos oleks oluliselt lühem, oleksid kõik võitnud,“ leidis ta.


„Nurjatu saar“ tuleb jälle

Muusika- ja teatrisõprade rõõmuks ei jää tänavuste Saaremaa ooperipäevade „Nurjatu saare“ etendused tõenäoliselt ainsaks. Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten märkis, et kui kõik sujub, siis tuuakse see taas lavale jaanuaris või veebruaris, ilmselt Tallinnas Nordea kontserdimajas. Samuti võiks „Nurjatu saare“ ooperipäevadele tagasi tuua nelja-viie aasta pärast, märkis Leiten.

Tema suureks sooviks on, et ooper ei jääks n-ö riiulile seisma. Leiteni sõnul oleks iseäranis teretulnud, kui saarlased ise üritaks „Nurjatut saart“ mingil hetkel lavastada. „Koore siin ju on ja ju tantsijaid leiab ka,“ märkis ta ja kiitis Kuressaare muusikakooli, kust leiaks kindlasti suurepäraseid soliste.


„Nurjatu saar“

Autor: Rein Rannap
Libreto ja laulutekstid: Andrus Kivirähk, Wimberg
Lavastaja: Vahur Keller (NUKU)
Osades: Marko Matvere, Markus Teeäär, Tõnis Mägi, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Kristel Aaslaid ja Andrus Albrecht
Dirigent: Martin Sildos

Print Friendly, PDF & Email