MADIS TIIK usub, et tema lambakarjast võttis matti Tagamõisa poolsaarel liikuv hundipesakond, kohalikud jahimehed on teadlikud aga ainult ühest piirkonnas tegutsevast hundist.
Foto: MAANUS MASING
Kui lambakasvataja Madis Tiik üleeile Jaagarahu sadama lähedal oma lambaid vaatama läks, ootas teda ees kole pilt – näha oli paari üksikut lammast, ülejäänud kari oli maha murtud.
Madis Tiik sõnas Saarte Häälele, et surnud lammaste täpset arvu veel teada ei ole. Ta leidis eest kümme laipa, vaid kuus talle olid täie elu ja tervise juures. “Tegelikult peaks lambaid olema kuskil kolmekümne ringis,” lisas Tiik. Lambaid käib Madis Tiik vaatamas kord nädalas.
Tiik on kindel, et süüdlaseks on hunt ning kogu tapatöö leidis aset neli kuni viis päeva tagasi. “Kaela peal olid juba pundunud kaks auku ehk selge hundi töö,” lisas Tiik. “See, et hundid käivad, on lambakasvatajate igapäevane argipäev.”
Tiigi sõnul on tegu juba teise rünnakuga selle nädala jooksul – teises temale kuuluvas karjas käis hunt samuti murdmas, kuid seal kaotas elu ainult kolm lammast. “Ikkagi liigub seal Tagamõisa poolsaare peal mingisugune suur pesakond,” sõnas Tiik. “Loodus võtab oma, ” lisas ta ja nentis, et sellega tuleb leppida.
Kihelkonna jahimeeste seltsi polnud eile pärastlõunaks keegi veel murdmistest teavitanud. Seltsi esimehe Tormis Lepiku sõnul on kohalikud jahimehed teadlikud piirkonnas üksi tegutsevast hundist. Värskeimad teated hundi kohta pärinevad Kureverest ja Harilaiult.
“Julgen väita, et seoses seakatkuga Saaremaal suureneb augustis ja septembris huntide rünnak koduloomadele, nii lammastele kui veistele,” ütles Lepik.
Ta selgitas, et metssigade arvukus on langenud ja hundi järgmine saakloom on metskits. Samas on tema sõnul Kihelkonnal ka metskitsede arv kahanenud. “Kui hundil metsas süüa ei ole, hakkab ta mujalt lisa võtma. See ei puuduta ainult Saaremaad, vaid kogu Eestit,”lisas jahiseltsi esimees.
Saarte Hääle andmeil pidid eile Andruse mahe- ja turismitalu ulukikahjusid fikseerima tulema ka keskkonnaameti esindajad.
LAIBAMERI: Jaagarahu vetes võib sõna otseses mõttes igal sammul lamba korjusele komistada.
Foto: MAANUS MASING
Taavi Sink
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui inimene on laisk ja saamatu ning ei viitsi oma loomade eest hoolitseda siis juhtubki nagu juhtus. Järgmine kord võiks lambad ajad lausa sügavasse metsa ja alles sügisel minna vaatama, mis neist järgi.
öige kommentaar. lambaants ajagu omi asju ikka nii, et hundid söönud, lambad terved.
sa oled ikka VÄGA võhik. Kohe nii võhik, et pole mõtet seletama hakata lmba karjatamisest ega huntidest. sa oled lausa tobe
Selge see, Marguse sugused ei viitsi karjust palgata, karjakoerast pole sellised ka midagi kuulnud. Väga tore on tõesti, ajad loomad metsa või mere äärde ja sügisel müüd maha. Ah soo, ära unus, vahepeal tuleb välja võtta prisked toetused kõikvõimalikest fondidest ja sihtasutusest, sest lammaste saadav müügitulu on sisuliselt teisejärguline, jäädes kuskile 10-20% piirimaile kogukäibest!