Selle aasta meesaak tuleb küllalt kesine (4)

Kehvad ilmad ei tee liiga mitte ainult aiasaaduste kasvatajatele, vaid ka mesinikele.

MAGUS MURE: Mesiniku Ergo Oolupi sõnul pole head meesaaki olnud mitu aastat ja see tekitab mesinikele suurt peavalu.
MAANUS MASING

Pöidel tegutseva mesiniku Toomas Tähe sõnul on tema 170 mesilasperes meesaak olnud siiani nigel.

„Esimesed korjed tegin jaanipäeva paiku, siis olid kogused väiksed,“ rääkis mees, kuid sõnas, et pool suve on veel ees ja lootust ta kaotanud pole. Toomas Tähe sõnul piisab vaid paarist ilusamast ilmast, et mesilased saaksid korralikult mett tootma hakata. „Tavaliselt on suvi liialt kuiv ja õitsemist ei toimu, kuid see aasta toimub õitsemine õigel ajal või isegi veidi hiljem, kui peaks.” See pidavat Tähe sõnul mesinikele sobima, sest ilusa ilma puhul on mesilastel võimalik kuhugi kiirelt korjele minna. „Annaks ainult ilma!“ lausus Täht lootusrikkalt. Tähe sõnul oli eelmine aasta veelgi hullem, nii et suureks kurtmiseks põhjust pole.

Muhu Mesi mesinik Aimar Lauge sõnul on selle aasta saak olnud keskmine. „Ilmad pole meeärile veel väga suurt põntsu pannud,“ nentis mees. Lauge sõnul niikaua midagi hullu lahti pole, kuni mesilasi ise söötma ei pea. Sel aastal pole sellist probleemi veel ette tulnud.

Mönusa Mee tootja mesiniku Ergo Oolupi sõnul pole suvi veel läbi ja lootus püsib, aga hetkel on meesaak ikka küllaltki kesine. Süüdi on pidevad vihmasajud ja madal temperatuur, sest alla 15 kraadi mesilane tarust välja ei tule. „Võiks ju arvata, et kõik õitseb, nagu näiteks pärnapuud, aga et mesilane saaks pärnamett koguda, peab ööpäevaringne temperatuur olema üle 20 kraadi,“ sõnas Oolup. Alles siis tekib õites nektarieritus, mida mesilased korjavad.

Saaremaa meesaagi vähesusel on mesinike sõnul ka üks väga loogiline põhjus: meil pole suuri põlde. Kui mujal Eestis võib leida hiiglaslikke rapsipõlde ja muidu tolmendamist vajavate kultuuridega maid, siis Saaremaal sääraseid suuri põllumaid lihtsalt pole.

„Isegi kui mesilased suudavad mett veidi toota, toituvad nad ka ise sellest,“ ütles mesinik, kelle sõnul söövad mesilased kesisel aastal ära pea kolmveerand meesaagist. „Kui ilmad drastiliselt ei muutu, tuleb väga kehv meeaasta,“ möönis Oolup. Kuna ka eelmise aasta meesaak ei olnud kiita, on mesinikud hetkel keerulises olukorras.

Print Friendly, PDF & Email