Mesinikud nõuavad mürgiste kaitsevahendite keelustamist (7)

Eesti mesindusorganisatsioonid tegid ühispöördumise, soovides võrdseid toetusi teiste põllumajandustootjatega. Mesinike sõnul kasvab Eestis ligi 400 taimeliiki, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Teadlaste hinnangul on kolmandik meie toidulauast kaetud just tänu mesilastele.

Suure tõuke petitsiooni kirjutamiseks andis ka eelmisel nädalal aset leidnud traagiline sündmus, kus Lääne-Virumaa mesiniku Maire Valtini mesilasperedes said surma mitu miljonit mesilast. Surma põhjuseks oli lähedal asuvatele rapsipõldudele kaitsevahendite pritsimine, millelt mesilased ilusa ilma saabudes korjele läksid.

„Hetkel on Eestis enam kui 43 000 mesilasperet, kuid hinnanguliselt võib aastas neid kaduda pea 9000-15 000. See tähendaks mesinikele aastas 2-3 miljonit eurot kahju. „Mesilane on meie keskkonnaseisundi indikaator,“ selgitati pöördumises ja nõuti sääraste mürgiste taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist. Samuti soovitakse veeseaduse muutmist, et tehtud taimekaitsetööde sissekandmine põlluraamatusse toimuks senise 10 päeva asemel 48 tunni jooksu.

Pöördumises seisab, et kolm aastat tagasi tehtud petitsioonis nõuti instantsidelt konkreetseid samme, mida siiani paraku tehtud ei ole. „Oleme sunnitud oma nõudmisi kordama, sest kahjuks ei ole vajalikke muutusi Eesti keskkonna- ja maaelupoliitikas toimunud,“ seisis mesinike pöördumises.

Saaremaal Pöide vallas mesindusega tegeleva Toomas Tähe sõnul on Eesti Euroopas üks ainukesi riike, kus mesinikele toetusi ei anta. „Ju siis riik arvab, et mesinikud on omadega väga heal järjel,“ lausus Täht, kelle sõnul oleks täiesti normaalne, kui mesinikud saaksid teiste põllumajandustootjatega võrdselt toetusi. Sarnaselt arvas ka mesinik Ergo Oolup, kelle sõnul on mesilaste eest hoolitsemine suur töö ja nende roll põllumajanduses ülimalt oluline.

On ju väga hea ütlus, et kui mesilased välja sureksid, oleks inimestel elada vaid neli aastat, sest enamus meie laual olevast põllukultuurist vajab tolmendamist. „Kõrgelt arenenud riikides, nagu näiteks Taanis, saavad mesinikud poole tulust justnimelt põllumeestelt nende kultuuride tolmendamise eest,“ rääkis mesinik, kelle arvates sellist koostööd veel Eestis nii pea kahjuks oodata pole.
Oolupi sõnul viiks riigipoolne abi ka eestimaise mee hinnad välismaa omadega konkureerivale tasemele ja inimestel oleks võimalik rohkem oma kodukandi mett, mitte Aasiast imporditud meemaitselist ollust tarbida.

Saaremaa mesinike sõnul neil taimepestitsiidide ja keskkonnasaastega suuri probleeme pole, kuid paratamatult on igal mesinikul nendega suuremal või vähesemal määral mingisuguseid kokkupuuteid. „Enamik minu mesilasi käivad metsadest õietolmu kogumas, seal ju keegi ei mürgita,“ lausus Oolup.

Tähe sõnul pole ka temal taimekasvatajatega probleeme. „Minu ühed tarud asuvad Audla kandis ja sealt koheselt helistatakse, kui taimekaitsevahendeid kasutama hakatakse,“ rääkis Täht, kelle sõnul toimib neil põllumeestega selles osas väga hea koostöö. „Seda, millega inimesed oma aia taimi pritsivad, me ju kontrollida ei saa,“ lausus mees.

Print Friendly, PDF & Email