Suvekodude ostjateks on peamiselt Eesti elanikud (4)

Kinnisvaraportaalide andmetel on tänavusuvisel kõrghooajal Saare maakonnas müügis ligi poolsada suvilat või suvekoduna kasutamiseks mõeldud maamaja. Nende keskmine hind jääb 80 000 euro lähedusse ja ostjate seas on domineerima hakanud eestlased ise.

HUVI ON OLEMAS: Domus Kinnisvara maakleri Sirli Loiki sõnul inimesed suvemajade vastu huvi tunnevad. „Sageli küsitakse aga vägagi vastuoluliselt – maja peab olema hea ja odav,“ möönis ta. Maakleri selja taha jääb Vätta poolsaarel asuv 2011. aastal valminud 2,5 ha suuruse krundiga palkmaja. Hoone läheb müüki eeloleval nädalal ja selle esialgne hind peaks küündima üle 100 000 euro.
Maanus Masing

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul ostetakse ja müüakse Saaremaal aastate lõikes suvilaid üpriski stabiilselt. „Meil on ikkagi puhkusepiirkonna maine ja see on hea eelis, mis meie turgu toetab,“ tõdes ta.

Samas lisas ta kohe, et peamiselt suvekodudeks kasutatava kinnisvara müügi võrdlus aastate lõikes võib teatud määral küll tunnetuslikku huvi pakkuda, kuid usutavat statistikat see siiski ei anna. „Usaldusväärse statistika jaoks peaksid suvilad muudest majadest selgemalt eristuma,“ selgitas ta. „Probleemi süvenedes tekib paratamatult küsimus, kust üldse läheb piir näiteks tavalise maamaja ja suvila vahel?“

„Kui lähtuda ainult ehitusregistrisse kantud ühe või teise hoone kasutusotstarbest,“ jätkas maakler, „saab statistika olema väga vildakas ja tehingute üldarv on praktiliselt olematu, sest suurema osa praegu suvilatena kasutatavate vanade talumajade kasutusotstarve on ehitusregistris märgitud elamuna. Kinnisvara tegeliku kasutamise järgi arvepidamine viiks samuti meid kohe ummikusse, sest tekib küsimus, milliste kriteeriumite ja tunnuste alusel maja kasutamist hinnata ja mõõta.“

Umbes samal seisukohal oli ka Pindi Kinnisvara Kuressaare kontori maakler Natalija Leiten. „Väga raske on vahet teha, mis on maamaja ja mis tegelikult suvila,“ nentis ta. „Tõsi, kinnisvaraportaalides on küll eraldi suvilate ja majade rubriigid, kui aga neis müüdavatesse objektidesse veidi süveneda, siis on need paljuski dubleeritud – üks ja seesama hoone võib olla nii suvilate kui ka lihtsalt majade nimistus.“

Kõrged hinnaootused

Jüri Aljas ütles, et spetsiaalselt suvemajadeks mõeldud hooneid on Saaremaal kaks põlvkonda. „Vanema põlvkonna moodustavad nõukaaja lõpukümnenditel 1970. ja 1980. aastatel Kuressaare lähiümbrusesse (näiteks Kellamäele ja Sikassaarde) ehitatud hooned,“ lausus ta. „Nende omanikud on peamiselt põlised saarlased ja paljud neist on elumajadeks ümber ehitatud. Seetõttu tuleb neid hooneid müüki väga vähe ja omanikud vahelduvad pigem peresiseselt.“

Saare maakonna uuema aja suvilad paiknevad Aljase sõnul aga peamiselt hajaasustusega looduslikult kaunites paikades. „Nende omanike ring on geograafilises mõttes üpriski lai, ulatudes Setumaast Soome kaudu ümber kogu laia maailma,“ märkis ta. „Võrreldes pärijate poolt müüki pandud ja renoveerimist vajava maamajaga, on uuema põlvkonna suvilate müük pikem protsess, sest müüjate hinnaootused on reeglina ülikõrged.“

Siinjuures võiks näitena tuua praegu kinnisvaraportaalides müügil olevad uuema põlvkonna suvilad, mis asuvad Mustjala vallas looduskauni Küdema lahe ääres. Neid küll reklaamitakse kui “oma rannajoonega ainulaadseid suvilakomplekse”, sellest hoolimata pole aga müük eriti edenenud.

Suure tõenäosusega on tagasihoidliku ostuhuvi põhjuseks liiga kõrge hind – Ninasel asuvate suvemajade eest küsitakse pea 300 000 eurot ja enam­gi. „Minu teada on sealsed objektid juba mitmendat aastat müügis,“ kommenteeris kujunenud olukorda Natalija Leiten.

Kalleim Vahasel

Mis puudutab Saare maakonnas müüdavate suvilate ja üldse maamajade keskmist hinda, siis jääb see Natalija Leiteni sõnul umbes 50 000 ja 100 000 euro vahele. „Praegustes oludes müüa Saare maakonnas kuskil maa­kohas suvitamiseks mõeldud hooneid kallimalt kui 100 000 eurot on ikkagi keeruline ettevõtmine,“ ütles ta. „Tõsi, mulle meenub ühe talukompleksi müük 200 000 euro eest, kuid see polnud avalik tehing.“

Praegu on kinnisvaraportaalides 450 000 euro eest müügil suvitamiseks väga kõlbulik talukompleks Vahase saarel. Ehkki müügitutvustuses on suurejooneliselt lubatud, et selle pea pool miljonit maksva kinnisvara eest saab ostja “pool saart koos hoonestusega”, pidas Leiten hinda ülemäära kõrgeks. „Minu andmetel on ka see objekt müügis olnud juba mitu head aastat,“ lisas ta.

Compakt Kinnisvara maakler Hälin Niils ütles, et nende bürool on praegu müügis vaid üks hoone, mis liigitub klassikaliste suvilate alla. „See asub Lümanda kandis väga atraktiivse koha peal Atla külas,“ lausus ta. „Atla sadam jääb vaid kiviviske kaugusele ja uuema põlvkonna hästi hoitud maja ümbrus on muinasjutuliselt kaunis.“

Algselt oli kõnealuse hoone hind 165 000 eurot. „Olime aga sunnitud seda alandama, sest 165 000 on ikkagi piisavalt kõrge hind,“ tõdes Niils. Praegu küsitakse Atla külas asuva suvila eest 130 000 eurot.

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase väitel on Saare maakonnas suvilateks ostetavate hoonete ja hoonetekomplekside hinnad väga erinevad ja need sõltuvad kinnisvara seisukorrast ning selle asukohast. „Kuna aga selged tunnused ja kriteeriumid hinnakujunemise protsessil puuduva, siis pole ka statistikast siin erilist abi,“ lisas ta.

Kuum koht Muhu

Vastates küsimusele, millistesse Saare maakonna paikadesse soovivad inimesed endile suvekodu soetada, olid maaklerid enam-vähem üksmeelel. „Privaatsus, ujumiseks või kalastamiseks sobiva veekogu lähedus, kinnistu merepiir – need on maksujõulise ostja peamised märksõnad. Lisaks vaadatakse ka kaupluste lähedust ja tuntakse huvi, milline on juurdepääsuteede olukord,“ tõdes Aljas. „Selliste tunnustega kohti võib aga leida kogu maakonnas. Seepärast ei oskagi ma praegu mingit n-ö väga kuuma piirkonda kohe välja tuua.“

Samas lisas ta aga kohe täpsustuseks, et Muhu saar ja Ida-Saaremaa on siiski kinnisvaraostjate eelistatud piirkond. „Põhjus on lihtne – Kuivastu sadama lähedus,“ märkis ta.

„Suvekodu soetajate soov on ikka tüüpiline. Koht peab olema võimalikult privaatne, kadakane ja merelähedane – need on tingimused, mis kinnisvara hinda kindlasti tõstavad,“ oli Natalija Leiten sama meelt.

„Tuleb aga tõdeda, et Muhu saare osas on tõepoolest nõudlus suvekodudele mõnevõrra suurem kui Saaremaal ja ses mõttes teevad muhukad saarlastele ära,“ jätkas ta. „Selgitust pole siin keeruline leida. Kui ikkagi inimene tuleb Kuivastus praamilt maha ja suvekodu on tal Muhus, siis on ta kohe kohal.“

Leiteni sõnul on sellega ka seletatav, miks näiteks Torgu vallas on kinnisvaraturg viimastel aastatel teatud määral kiratsema jäänud. „Kuivastust Sõrve tuleb aga veel vaat et pea 100 kilomeetrit sõita,“ selgitas ta. „Tänapäeval ollakse aja suhtes üpriski tundlikud. Kui ikkagi vaba aega on inimesel pelgalt kaks-kolm päeva, siis eelistataksegi suvekodu sinna soetada, kuhu oleks võimalik kiiresti jõuda.“

Eestimaine ostja

Lõpetuseks tõdesid Saarte Häälega vestelnud kinnisvaramaaklerid, et viimastel aastatel on suvekodude turul täheldatav veel üks huvitav tendents. Nimelt on ostjate seas märkimisväärselt tõusnud Eestimaa enda elanike osakaal.

„Välismaalasi ostjate seas küll on, kuid mitte niivõrd palju kui varem,“ tõdes Compakt Kinnisvara maakler Hälin Niils. „Peamiselt otsivad suvemaju kas üürimiseks või siis ostmiseks ikkagi Eestimaa enda elanikud.“

Samal seisukohal oli ka Pindi Kinnisvara maakler Natalija Leiten. „Nõustun siin kolleegidega,“ möönis ta. „Ehkki meie juures on käinud venelasi, inglasi ja teisi välismaalasi, siis peamiselt ostab ikkagi meie enda Eestimaa inimene ja mis tähelepanuväärne, enamalt jaolt on ta hakanud ostma oma säästetud raha eest, mitte aga pangalaenu abil.”

Print Friendly, PDF & Email