Lapsi peibutavad kolemajad (16)

Kuressaares ja kogu maakonnas leidub hulganisti tondilosse, mis lisaks sellele, et riivavad silma, on ka ohtlikud. Samas pakuvad need räämas ja lagunevad hooned huvi uudishimulikele, nende seas lastele, kes seal omatahtsi aega veedavad. Kes ja mida peaks ette võtma, et mõnes neist kolemajadest ei juhtuks traagilist, isegi surmaga lõppeda võivat õnnetust?

Möödunud nädalal juhtus Leisi vallas Karja külas õnnetus lapsega, kes kukkus alla kolemaja katuselt ja sai raskelt vigastada.

Kuressaares on kolemaju kaugelt rohkem kui üks, linnavalitsus on seni piirdunud räämas hoonete omanikele ettekirjutuste tegemisega. Sellest pole aga alati tolku olnud.

Sel kevadel ütles riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli Saarte Häälele, et räämas tondilossid ei ole paratamatus (SH 7.04) ning hea tahtmise korral oleks kohalikul omavalitsusel jõudu ja võimalusi küll, et silmariivavad ja tihti ka ohtlikud kolemajad meie linna- ja maastikupildist kaotada.

Mikli lausus toona, et kui majaomanik mingil põhjusel ei tegutse, siis peab omavalitsus temaga suhtlema, tegema ettekirjutusi, määrama sunniraha. “Kui see ei anna tulemust, siis on võimalik minna sinnamaani, et kohalik omavalitsus teeb ettepaneku objekt võõrandada. Või kui olukord on väga tõsine, oht või mõni muu avalik huvi väga suur, siis rakendada sundvõõrandamist,” ütles Mikli.

Madis Kallas, Kuressaare linnapea (SDE):

Teema on olnud kogu Eestis kahjuks päevakorral juba aastaid ning häid lahendusi paistab väga raske leida olevat. Peamised probleemid on just eraomandis olevate kolemajadega. Lihtsam on ka Kuressaare linnal nende hoonetega, mis kuuluvad linnale või riigile. Ka regulaarsetel kohtumistel politseiga on alati olnud üheks teemaks kolemajad ja kahjuks peab tunnistama, et seni on kohalike omavalitsuste ning politsei käed jäänud lühikeseks. Politsei saab elimineerida ohu vaid juhtumipõhiselt lühiajaliselt ja linnavalitsus saab teha eraomandis olevale hoonele sisuliselt vaid ettekirjutusi.

Seega tegu on suure väljakutsega, aga linnavalitsus ei lase ennast sellest heidutada. Ka praegu on pooleli väga konkreetsed sammud ühe kolemaja osas Kuressaares.

Linnavalitsus on arvestanud selliste vaidluste puhul ka sellega, et peame hiljem ka kohtus vaidlema, aga meie jaoks on peamine inimeste turvalisus. Seda eriti olukorras, kus ka Kuressaares on just lastega seotud juhtumid kolemajadega seonduvalt liiga sagedased. Praegu peame tänama vaid õnne, et suuremaid õnnetusi pole olnud.

Paraku on seadused Eestis hetkel sellised, et kolemajade sundvõõrandamist on pea võimatu läbi viia ja lammutamist vajavad hooned on väga sageli muinsuskaitseliste piirangute pantvangid. Loodame, et peagi saame mõne ohtliku hoone puhul Kuressaares rääkida endisest ohtlikust hoonest, seni jätkavad aga Kuressaare linnavalitsuse ametnikud pea igapäevaseid kontrolle ohtlikele hoonetele ja nende omanikele ettekirjutuste tegemist.

Raul Sink, Pikal tänaval asu­va endise juuksurisalongi hoone omanik:

Kui lugesin Karjas juhtunud õnnetusest, kus laps katuselt alla kukkus, käis mul kohe peast läbi, et selline asi võib juhtuda ka Pika tänava hoones. Kahjuks kipuvad lapsed ronima tühjadesse hoonetesse. Oleme oma majale uste-akende ette laudiseid löönud, aga need lõhutakse ära. Mida saame teha, on need lahti lõhutud augud uuesti kinni panna – see on kõige kiirem lahendus, mida lubada saan.

Meil on plaan see maja lähitulevikus lammutada. Selleks aga on kõigepealt vaja teha lammutusprojekt ja võtta lammutamiseks luba. Seda meil veel tehtud ei ole. Vana teenindusmaja võtsime maha ainult sellepärast, et seal varemetes keegi viga ei saaks. See oli lahtine – seda ei olnud võimalik niimoodi piirata. Võid ehitada ju aia ümber, ikka minnakse sisse.

Kui needsamad kaagid lööksid kellegi korteriakna sisse ja roniksid tuppa, võtaks politsei nad kinni. Kui ronitakse aga n-ö kolemajaks tembeldatud hoonesse ja seal keegi viga saab, siis vastutab majaomanik.

Anneli Meisterson, Kuressaare avatud noortekeskuse Noortejaam juhataja, linnavolikogu liige (SDE):

Tondilossides kolamine on noortele kindlasti põnevust pakkuv, aga tõepoolest võivad tagajärjed olla väga traagilised. Tean, et linnavalitsus tegeleb selle probleemiga, aga ikkagi ei suudeta majaomanikele piisavalt survet avaldada, et kolemajade olukorda lahendada. Sunniraha määramine võib kindlasti mingil määral mõjuda, aga kui omanik ei tunne oma kinnisvara suhtes huvi, siis ei pruugi ka sellest kasu olla. Lahendusena ei oska ma praegu pakkuda ühtegi head varianti, aga usun kogukonna jõusse –võibolla suudab mingisugune kogukonna algatus seda probleemi lahendada.

Argo Kirss, linnavolikogu liige (IRL), ettevõtja:

Loomulikult peab linnavalitsus ohtlike majade omanikele rohkem survet avaldama, olgu selleks surveks siis sunniraha või midagi muud. Kui maja näeb lihtsalt kole välja, aga ohtlik pole, siis ehk ei peaks omanikke liialt survestama. Mis visuaalset ilu puudutab, siis selle nõudmisega ei ole mõistlik liiale minna. Üht vana maja korda teha ja tööle panna nii, et see ennast ära tasub, pole ju alati lihtne. Need asjad võtavad teinekord aega.

Selge see, et ohutuse tagamiseks peavad nende nn kolemajade uksed-aknad olema suletud, et keegi sisse ei pääseks. Siin Garnisoni tänaval täiskasvanute gümnaasiumi vastas asuval majal on vähemalt tänava poolt aknad kinni pandud, et keegi sisse ei pääseks. Mida siis teha, kui mõnel nn kolemajal aknad-uksed siiski lahti kangutatakse, on küll mõtlemise koht.

Merit Karise, Kuressaare linnavolinik (SDE), Kuressaare ametikooli disaini õppesuuna kutseõpetaja:

Omanik peab sissepääsu kolemajja takistama, kui ta seda ei tee, siis tuleb talle määrata korralik trahv.

Tõenäoliselt on ka minu õpilaste seas neid, kellele meeldib räämas ja ohtlikes hoonetes kolada ja seintele grafiteid teha. Kolemajad on aga kõige ohtlikumad väikestele lastele.

Kas ma ise olen lapsena sellistes kohtades kolanud-roninud? Õnneks midagi hullu ei juhtunud – ma käisin ka iluvõimlemises, olin hea ronija. Eks siit hargnegi mitu teemat: kas lastele on piisavalt mänguvõimalusi, füüsilist tegevust, ronimisvõimalusi.

Lastega juhtub õnnetusi kahjuks ka turvalistes kohtades, laste ohutunne on madalam. Samas on selge see, et kolemajad on väikeste laste ohutuse aspektist tõsine probleem.

Anton Teras, Kuressaare linnavolinik (Reformierakond):

Selliseid ohtlikke maju on Kuressaares küll. Majaomaniku esmane ülesanne on loomulikult ohutuse tagamine – kui uksed-aknad korralikult kinni naelutada või kruvida, siis ei saa neid nii lihtsalt ikka lahti tõmmata.

Mis linnavalitsus teha saab, on nende majade omanikele pinda käia. Paljude asjade puhul ju aitab see, et sa räägid, räägid ja räägid, kuni inimene tüdineb ja otsustab teha, mida palusid. Kui see meetod tulemusi ei anna, peaks linnavalitsus kõik oma olemasolevad võimalused ära kasutama ja neid seni kordama, kuni tegevus toimima hakkab. Kui trahvimisõigus on linnal olemas, aga see on kasutamata, on olemasolevad võimalused ilmselgelt kasutamata jäetud.

Kõigepealt peaks aga uppuja päästmine olema uppuja enda asi – lapsevanemad peaksid oma laste eest hoolt kandma ja nende järele vaatama, et nad igale poole ronima ei läheks.

Print Friendly, PDF & Email