Kalasadamate ilu ja valu (18)

Saare- ja Muhumaal Euroopa Kalandusfondi rahajagamise üle otsustav MTÜ Saarte Kalandus viis äsja läbi maakonna kalasadamate ülevaatuse. Seirearuandesse läksid kirja hinnangud seinast seina, sest mõned sadamad on suudetud väga ilusti üles vuntsida, kuid mitmes on seis väga trööstitu.

Saarte Kalanduse tegevjuhi Heino Vipi koostatud seirearuandest joonistuvad tragikoomilisel moel välja probleemid, mis paradoksaalselt tekkinud justnimelt sadamatele antud rahastuse tõttu. Nii näiteks jääb Muhumaal Saarte Kalanduse abiga renoveeritud Kallaste sadamas silma veider asjaolu, et ehkki väliselt on sadam ilus ja seal on üsna palju paate, ei seisa enamus mitte kai ääres, vaid on tõmmatud vastaspool asuvale kaldale.

Kallaste sadam

“Põhjendus proosaline, kai pealt veepiirini oli 140 sentimeetrit. Kai on ehitatud nii kõrge, et minna paati ja sealt välja on kai ääres võimatu,” selgitab Heino Vipp. See ei ole kusjuures ainult Kallaste probleem, vaid ka näiteks Muratsi sadamas on kai väga kõrgel.

Võrkaia sadam

Põllumajandusministeeriumi andmetel toodi 1. kvartalis* Kallaste sadama kaudu maale kokku ligi 80 kilo kala, sellest enamik ahvenad, kuid ka üks poolekilone siig. Samuti Muhumaal asuv Võrkaia sadam, mille kalurid 21 aastat tagasi Atlandi tuura püügiga vaat et üleilmse kuulsuse pälvisid, on praegu väga kehvas olukorras. Sadamakaisid sisuliselt enam ei ole, mõningal määral on säilinud vaid lõunapoolsem kaiosa. Sadamas oli vaid üks paat, mõningasele kalapüügile viitasid püüniste märgid. Sadamast on minema veetud seal varem olnud kalapump.

Kalapüügistatistika järgi toodi aasta esimese kolme kuuga Võrkaia sadamast kaldale ligi tonn kala, sellest poole moodustasid haug ja säinas, kuid oli ka ahvenat ja kokre.

Koguva sadam

Kiidusõnu jätkus Heino Vipil väga ilusti korda tehtud Koguva sadama kohta. Sadamas oli kaks kaluripaati ja kolm jahti. Kuu aega tagasi avati Koguva sadamas restoran Mõrrad, samuti peavad omanikud plaani seal hotelli avamiseks.

Püügistatistika näitab, et Koguva sadama kaudu toodi maale 226 kilo kala, sellest enamik ahven ja säinas.

Taaliku sadam

Orissaare vallas Taaliku sadamas avanes samas trööstitu pilt, kai ääres ei olnud mitte ühtegi paati, kaatrit ega laeva, sadama territoorium oli hooldamata. “Veel jäi silma, et kui ka laevad seal oleksid, oleks manööverdamine raske. Süvendatud osa on väike, kas on siis liiva uuesti täis toonud või ei ole piisavalt süvendatud,” selgitab Heino Vipp.

Taaliku sadamast toodi kolme kuuga maale 66 kilo kala, sellest pool olid räimed (loe ka lisalugu – toim), ülejäänu saagist moodustasid haugid, särjed ja ahvenad.

Uisusadam

Orissaares asuva Uisusadama kai ääres oli kaheksa alust, neist enamus kaluripaadid. Kohaliku kaluriga vesteldes selgus, et Uisusadamat kasutab suvisel hooajal üsna palju kalureid. Kohalikud kalurid kavatsevad teha MTÜ, et organiseeruda ja survestada omavalitsust midagi ära tegema. Orissaare vallavalitsus küsis hiljaaegu Saarte Kalanduselt 60 000 eurot ujuvkai paigaldamiseks, kuid jäi hindamisel joone alla ja PRIA raha ei eraldanud.

Uisusadamas lossiti kolme kuuga üle 1400 kilo kala, sellest lõviosa ahvenad.

Turja sadam

Valjala valla Turja sadamas oli kaks kalapaati. Kaide pealmine osa on säilinud ja paneelid heas korras, kuid probleem on nende aluskonstruktsioonidega. 2017. aasta I taotlusvoorus eraldas PRIA sadamale 60 000 eurot ja Saarte Kalandus loodab, et sadama arendajad suudavad leida suurema omaosaluse, sest toetust projekti jaoks küsiti Saarte Kalandusest tegelikult 110 000 eurot.

Turja sadama 1. kvartali kalapüügistatistika näitab, et sealtkaudu lossiti kokku 318 kilo kala, sellest pool olid ahvenad. Särge tuli 85 kilo, teisi kalaliike tunduvalt vähem. Püüti ka üks kilo siiga ja üks kilo säinast.

Sama valla Kungla sadamas oli 12 alust, neist pooled kaluripaadid. Sadam on Euroopa Liidu rahaga korda tehtud, Saarte Kalandus lisas tänavusest esimeses rahastusvoorust veel 60 000 eurot süvendamiseks.

Kungla sadam

“Üldpilt on hea, sadamat kasutatakse ja hooldatakse,” iseloomustab Heino Vipp. Kungla sadama kalapüügiandmed 1. kvartalis väga muljetavaldavad ei olnud – 102 kilo, sellest 42 kilo ahvenat ja 27 meriforelli.

Soela sadam

Samuti lausub Heino Vipp kiidusõnu Leisi vallas Soela sadama kohta, kes sai esimesel rahastusperioodil täisrahastuse. Sadamas oli 15 alust, sadam väga heas korras, rõhku on pööratud ka heakorrale.

“Ümbruskonnas on palju suvilaid, paljud suvilaomanikud kasutavad sadamat ja on lootust, et sadam jääbki kogukonna kasutamiseks. Sealne vilgas ehitustöö viitab sellele, et kogukond suureneb veelgi ja sadamat kasutatakse üha intensiivsemalt,” kirjeldas Saarte Kalanduse tegevjuht.

Kalapüüginumbrite osas Soela sadam esimese kolme kuuga siiski ei hiilanud, vaid 24,4-kilone kogusaak moodustus ahvenast, siiast ja forellist.

Rannaaugu sadam

Mustjala valla Rannaaugu sadam on hetkel musta lamba staatuses, sest see sadam sai Saarte Kalanduse vahendusel täisrahastuse, kuid PRIA nõudis renoveerimiseks mõeldud raha tagasi. Politsei viis kriminaalmenetluse lõpuni ja andis sadamat rajanud ehitusfirma, sadama arendaja ja nende juhid kohtu alla.

Kai ääres seisis neli kaluripaati, sadam on korras ja igal suvel täieneb kalurkond suvilaomanike näol tunduvalt. Küll aga on kaluritel mure oma saagi turustamisega. Rannaaugu sadam ei ole sadamaregistrisse kantud ja ametlikult seal püütava kala kohta statistikat ei tehta.

Atla sadam

Teine problemaatiline sadam on Atlas, kus seisis kaks lõbusõidukaatrit ning üks kalapaat. Sarnaselt Rannaauguga sai sadam eelmisel rahastamisperioodil rahastuse, kuid PRIA küsis osa sellest tagasi. 2017. a esimeses taotlusvoorus kirjutati Saarte Kalandusele projekt kalurite maja renoveerimiseks ja projektitaotluses seisis, et sealkandis on 30 kutselist kalurit. “Mida aga pole, on kaluripaadid,” tõdes Heino Vipp.

Atla sadamas toodi kolme kuuga maale 107 kilo kala, sellest 67,5 kilo lõhet ja 22,5 kilo meriforelli.

Muratsi sadam

Kõikidest teistest sadamatest eristub Heino Vipi sõnul Muratsi sadam, kus olid tema külaskäigu päeval ainult kalapaadid, 11 tükki. Sadam on küll renoveerimata ja ümbrus korrastamata, kuid Vipi kinnitusel kindlasti perspektiivikas koht, sest seda kasutavad nii kutselised kui harrastuskalurid. Aasta alguses püüti kolme kuuga sadamast vaid 13 kilo lõhet ja forelli.

Nasva jõesadam

Kõige rohkem kutselise kalapüügiga seotud tegevusi leidis Heino Vipp Nasva jõesadamast. Üks paatkond parasjagu lõpetas kalaandmist, järgmine paatkond tuli merelt kalaga. Sadamas oli 19 kalapüügialust, kõik kaluripaadid.

Samas on Nasva jõesadama kai ohtlikult lagunemas ja peab hoolega vaatama, kuhu astuda. Eksperdi hinnang on, et 2-3 aasta pärast võib kai muutuda varisemisohtlikuks ja kai peale minek keelatakse ära. Ka kalaandmine ei vasta enam tänase päeva nõuetele, tõdes Heino Vipp.

Nasva kalapüüginumbrid on Saaremaa mõistes muljet avaldavad, sest kokku toodi sealt kolme kuuga kaldale 16,6 tonni kala. Pool sellest oli ahven, ligi neli tonni särge, 3,4 tonni kiiska, 120 kilo räime ja 150 kilo säinast.

Läätsa sadam

Läätsa sadama üldpilt on meeldiv, vaid sadama kai vajab rekonstrueerimist. Sadamas seisis üheksa kaluripaati, üks oli veel merelt tulemas. “Meilt on saadud rahastust, kalurite püüniste- ja olmehoone on väga ilusti korda tehtud,” kiidab Heino Vipp.

Läätsal püüti kolme esimese kuuga 163 kilo kala, sellest kolmandik koger, veidi vähem lõhet.

Mõntu sadam

Saaremaa kalasadamatest on kõige rohkem korrastatud Mõntu sadam. Seire aruandesse märkis Heino Vipp, et seni ehitatud kaid on korras, kai ääred püsivad korralikult, sissevarisenud kohti ei ole. Eelnevad ehitusetapid lõpetatud, uus ehitus on kohe-kohe algamas.

Kala toodi Mõntu kaudu maale siiski vaid 34 kilo.

* Uuemaid, esimest poolaastat kokkuvõtvaid andmeid pole ministeerium veel avaldanud.

Kõik kala- ja sadamahuvilised on täna alates kella 18 oodatud Mõntu sadamasse traditsioonilisele kalurite päevale!


Räimega on nutused lood

Enamikus sadamates Saaremaal räime maale ei tooda, üldse on saarlased tänavu 25. juuni seisuga püüdnud vaid 257 tonni räime. Kvooti jagub tänavu veel 290 tonniks, kuid võimalik, et seda ei püütagi täis.

Heino Vipp toob võrdluseks pärnakate püüginumbrid. Nemad on tänavu merest välja toonud juba ligi 6800 tonni räime ehk saarlastest ligi 27 korda rohkem. Seejuures ei ole seal sugugi kümnetes kordades rohkem kalureid, lihtsalt kala on meie vetes niivõrd vähe, et kvooti pole mõtet rohkem taotleda. Isegi Kihnu ja Manija saare kalurid on poole aastaga merest välja tõmmanud saarlastest kolm korda rohkem räime.

Print Friendly, PDF & Email